Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse. Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim omataoline Läänemere ääres. Matsalu linnuriigi avastamise algusaegadel pakkusid just siinsed silmapiirini ulatuvad rooväljad uurijatele kõige suuremat huvi. Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses on matkarajad, vaatetornid ja puhkekohad, mis pakuvad põnevat uudistamist igal aastaajal
hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud
Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s (ITK). Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis
kus langus 100 km kohta on kõigest 3,7 m. Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse.3 Iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine. Nii aastases kui ka mitmeaastases vooluhulga reziimis tõuseb järsult esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris.
annaabi.ee 
