22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis
toodavad suured hüdroelektrijaamad. Suuri hüdroelektrijaamu saab rajada maades, kus on suured veevarud näiteks Skandinaavia maades, Põhja-Ameerikas ja Venemaal. Euroopa Liidu suurimad ressursid asuvad Alpides(Prantsusmaa, Itaalia, Sveits ja Austria kasutavad 35% hüdroenergiast Lääne-Euroopas), Püreneedes(Hispaania, Prantsusmaa), Appenniinides(Itaalia) ja nagu öeldud Skandinaaviamaades. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Kolme Kuru hüdroelektrijaama on valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam.
Vee-energia kasutamine Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne
alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Päikeseenergiat kasutatakse veel vähem kui vee-energiat. Päikeseenergia otsese kasutuse ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemiid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda
Sütt tarbitaks esiseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad söekaevandajad on ka INDIA, LÕUNAAAFRIKA VABARIIK ja VENEMAA. 3.4.VEE ENERGIA Taastuvatest energiallikatest kasutatakse kaasajal kõige enem veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. PõhjaAmeerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdoenergia osatähtsus elektri tootmiseks siiski vaid 30%le. Veeenergia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaam aehitamine kalllis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravooli ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa ka suuri muutusi jõgede veereziimis
............................................................................................... 12 2 Sissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks
kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad kivisöekaevandajad on ka India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa. Vee-energia Taastuvatest energialiikidest kasutatakse tänapäeval kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehopidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. Rajatud tehisveekogu sobib ka puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuna see aga enamasti ei kaalu kasu üles keskokkonnale tekitatud kahju, püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest
Kogu veevõtu maht ulatub aastaks 2010 UNESCO arvestuste kohaselt ligi 4430 km3-ni aastas. Võrreldes kogu kasutatava magevee-varude hulgaga ei tundu see number märkimisväärne, moodustades vaid 10% kogu maailma taastuvkasutatavatest magevee- varudest. Probleem on aga pigem selles, et veevarude paiknemine maakera erinevate piirkondade vahel on ebaühtlane. Nii elab näiteks Hiinas u. 20% kogu maailma rahvastikust, kuid samal ajal on Hiina kasutuses vaid 7% kogu maailma veeressurssidest, millest omakorda 4/5 asub riigi lõunapiirkondades. Või näiteks suurima rahvastiku juurdekasvuga osariigid USA-s – Arizona ja Nevada – asuvad sademete hulga poolest riigi kuiveimas piirkonnas. Sademetehulga muutused - põuad Kui kliimamuutustest rääkides on probleemitõstatuse keskmes õhutemperatuur, siis kindlasti on üheks oluliseks kaasnähtuseks siin ka sademetehulga muutused. Vee tsükkel keskkonnas
annaabi.ee 
