Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veereostusallikad" - 3 õppematerjali

Jäätmekäitlus
20
doc

Jäätmekäitlus

suurettevõtteisse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnades ja tehismaterjalide võidukäiguga. 1970. aastatel algas linnatüüpi majade ehitamine maapiirkondadesse. Prügi ei soovitud kaugele vedada ja nii tekkis prügilaid iga suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele keskkonnanõuetele, enemik neid on potensiaalsed veereostusallikad. Jäätmete kogumine ja vedu: Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust:

Mehhatroonika → Automaatjuhtimissüsteemid
9 allalaadimist
Jäätmekäitlus
14
doc

Jäätmekäitlus

suurettevõtteisse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnades ja tehismaterjalide võidukäiguga. 1970. aastatel algas linnatüüpi majade ehitamine maapiirkondadesse. Prügi ei soovitud kaugele vedada ja nii tekkis prügilaid iga suurema asula ja ettevõtte juurde. Eestis on neid loendatud üle 500, millest 220 on praegugi käigus. Peaaegu ükski Eesti prügila ei vasta elementaarsetele keskkonnanõuetele, enemik neid on potensiaalsed veereostusallikad. 6 Jäätmete kogumine ja vedu: Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80% kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning

Bioloogia → Bioloogia
153 allalaadimist
Veekaitse eksami konspekt
21
docx

Veekaitse eksami konspekt

hamburgis, Londonis, Pariisis. 20.saj algul hakati mõtlema veekaitsele. 1916 esimesed täismõõtmetes aktiivmudapuhastid. 1966 esimene biotiik Vana-Kuustes, 1967 esimene aktiivmudapuhasti ringkanal Nõos. Veereostuse allikad Linnastumine ­ palju inimesi koos ning loodusel suur koormus Põllumajandus ­ saagikuse suurendamise eesmärgil mürgid, väetised jms Tööstus ­ jäägid Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Veereostusallikad jagunevad punktreostusallikad (reostuse asukoha saab selgelt määrata. Kus esineb? Asulakanalisatsioon, tööstusettevõtted, ohtlike ainete juhuslikud heited.) ja hajureostusallikad (reostusallikad, kus reostus pärineb suurelt alalt ning päris reostuskohta on keeruline või võimatu määrata. Kus esineb? Põllumajandus, hajaasustus, õhuvõõriste sadestumine, transport maal ja vees). Reovee liigid! Mõisted:

Kategooriata → Veekaitse
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun