Kolvi sõrme liikumise järgi nimetatakse neid ujuvateks ja mitte ujuvateks. Ujuv kolmisõrm võib liikuda töötamise ajal kolvi silmas kui ka kepsu ülemises peas. Mitte ujuv sõrm on kepsu ülemise peaga jäigalt ühendatud ja liigub ainult kolvi silmades. Raam- ja kepsu laagrid Väntmehhanismi laagird on suuremas osas liuglaagrid st, et väntvõll pöörleb oma laagritel liuguvalt, seal ei ole veerevaid osi niinagu kuul- või rull-laagritel. Väike mootoritel pöörleb väntvõll veerelaagritel. Laagrite ülesandeks on: 1) Olla väntvõllile ja kepsule kandvaks osaks 2) Vastu võtta paisumisel tekkivad jõud, millega omakorda liituvad pöörlevate masside inertsjõud 3) Vähendada omavahel liikuvate detailide hõõrdejõude Raam ja kepsulaagritele mõjuvad jõud on ebaühtlased. Töötakti ajal kannab kepsulaagri üleminepool kõige suuremat koormust. Kolbi allapoole liikumisega väheneb laagri ülemisele
Ülemine liud võib puududa ja babiidist poolrõngas valatakse otse kandelaagri kaane mõlemale otsale. Liuglaagri põhiosad: 1. Laagri kere 2. Kaas, 3. Malmist või terasest paksuseinalised babiidiga ülevalatud ( 2 -3 mm ) laagriliud, 4. Laagri otsatihendid, 5. Õlijahutus, 6. Õlitusseade, 7. Kahel pool laagri otsas pronksrõngas, mis takistavad võlli läbivajumist laagriliu avarii (laagri sulamise ) korra. Kandelaagrite õlitus võib olla konsistentse määrdega ( tavaliselt veerelaagritel ) või autonoomse õlitusega . Vedela määrdega õlitus võib olla - lokaalne taht (fitiil ) või kombineeritud süsteemi põhimõttel , kus iga laagri jaoks on oma õlivann, jahutus jne. , või - tsentraalne ,kus ühest süsteemist (õlipaagist ) pumbatakse õli läbi ühiste filtrite ja jahutite kõikidele võlliliini kandelaagritele.. - Lokaalse õlituse korral valatakse õli laagri õlivanni ja õli ülesviimiseks võlli
kabiinis. Vibrorullid: Vibroseadmed kujuavad endast dünaamilist süsteemi, mille parameetrid on mass, elastsete elementide jäikus ja võnkumise iseloom. energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist. Haake-vibrorull : Täitur on seest õõnes trummel 4, kuhu sisse ka- hele rulllaagrile on paigaldatud kiilrihmajamiga vibraator, mida käitab mootor 5. Trummel pöörleb veerelaagritel, mis kummi-amortisaatoritega on kinnitatud keevisraamile 3. Raami tiisli haakeseadis 1 on varustatud vedruleevendiga. Raami tagaotsas on mootoritalad hõõrdsiduriga mootori paigaldamiseks. Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h. Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta
annaabi.ee 
