Kaks kõige tuntumat, klassitsismiajastuni püsinud tantsu olid menuett ja gavott. Menueti hiilgeaeg oligi 17.-18.sajand.See tants on 3/4 taktimõõdus, mõõduka tempoga ja kolmeosalises vormis. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samaaegselt menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt rahvatants. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, tantsule on iseloomulik kahe veerandnoodiga eeltakt. 17.sajandil kujunesid Prantsusmaal välja klassikaline ooper ja ballett. Louis XIV aegsele prantsuse lavamuusikale oli iseloomulik püüd ühendada ühte tervikusse nii tants kui vokaalmuusika. 18.sajandil sai Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika. Prantsusmaa on opereti sünnimaa-19.sajandi keskel alustas oma tegevust Jacques Offenbach ,kes jõudis luua umbes 100 operetti. Sama sajandi lõpus kujunes maailmakunstis ja muusikas välja uus suund impressionism
KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante, bourée). Kujunes 17. saj-l tantsuhimulise kuninga Louis XIV õukonnas, kes rajas 1661 Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänaseni. LAVAMUUSIKA - OPERETT
Tabulatuur. Joonise 8 järgi tuleb mängida G- ja D- keelt korraga, mida tuntakse topeltnoodi nime all. Topeltnoodid on tabulatuuris justkui teineteise otsa kuhjatud. Joonis 9. Rütmilise kirjaviisi erinevad tüübid. Joonis 9 illustreerib rütmilise kirjaviisi erinevaid tüüpe. Rütmiline kirjaviis kirjeldab rütmi, andmata informatsiooni helikõrguse kohta. Tihti märgitakse tabulatuurile juurde ka loo kiirus. Seda tähistatakse veerandnoodiga, millele järgneb võrdusmärk ning sellele järgneb arv, mis tähistab, mitu lööki tehakse minutis (BPM beats per minute). = [väärtus] Rifid Riff on bluusi põhitingimus, hädavajalik rokis, sügav ja madal reggae's ning üle võetud dzässi puhkpillide poolt. Riffe võib kohata ka klassikalises muusikas, kuid seal on neile antud veidi teistsugune nimi ostinato, mis tähendab meloodia kordumist. Riff on lühike ja meeldejäävalt