M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ta mõtleb linna jääda. Jim tõi välja oma karvakera ja pomises midagi selle kohal, siis tõstis ta
selle kõrgele ja laskis põrandale kukkuda. Kera kukkus potsti maha ja veeres vaevalt tolli
kaugusele. Jim katsus uuesti ja siis veel kord, kera ei liikunud ikka paigast. Jim põlvitas
põrandale, pawi kõrva kera juurde ja kuulas.- Aga sellest polnud käsu midagi; ta ütles, et kera
ei
taha rääkida. Ütles, et kera mõnrkord ei räägi ilma rahata. Mina ütlesin, et mul on vana libe
võlts veeranddolfariline, mis midagi ei maksa, sest vask paistab hõbedast natuke läbi; seda
poleks
kuskil vastu võetud, isegi kui vask poleks paistnud, sest see oli nii libe, et tundus rasvasena, ja
igaüks oleks seda kõhe märganud. (Arvasin, et ma parem ei räägi midagi kohtunikult saadud
dollarist.) Ütlesin, et see oli hoopis vilets raha, aga võib-olla karvakera võtaks selle, sest ta ei
märkaks ehk vahet. Jim nuusutas seda raha, katsus hammastega, nühkis ja ütles, et teeb nii, et