............................................................................... 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte............................................................................................................................. 15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 16 2 Sissejuhatus
Tuule-, päikese- ja hüdroenergia ning tuumaenergia kõrval on selleks mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selliseks kütuseks võib olla vesinik. Selliseks kütuseks võib olla vesinik. Vesiniku põletamisel tekib ainult vesi, mille sisaldus atmosfääris ei saa liiga suureks minna, sest ülemäärane veeaur langeb sademetena välja. Vee puhastamise võimalused Kõige lihtsam vee puhastamise moodus on filtreerimine. Näiteks kui kasutada looduslikku vett joogiveena, tuleb kõrvaldada vees hõljuvad tahked osakesed setitamise ja filtreerimise teel rauaühendid sadestuvad välja. Heitvete puhastamine valmistab igasuguseid probleeme vastupidiselt osoonimisele. Erinevalt kloorimisest ei riku osoon vee maitset ära ning ainsaks lagusaaduseks on hapnik. Heitvett on peamiselt kahte liiki tööstuslik ja olmeheitvesi. Mõlemad on tugevasti reostunud, kuigi reostavad ained on kummaski erinevad.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
