Eeskätt puutuvad kaadiumiga kokku suitsetajad ning inimesed, kes tubakasuitsu sisse hingavad. Kaadmiumi on võimalik omastada ka suures koguses kaadmiumit sisaldava toidu söömisel nagu karpkala, maks ja neerud. Kaadmiumi sisaldavad ka teraviljatooted, kartul ja mõned lehtköögiviljad. Kokku on võimalik puutuda ka kaadmiumiga saastunud vee joomisel või elades kaadmiumi õhku paiskava tööstusrajatise või sulatusahju lähedal. Kaadmium võib veeorganismides akumuleeruda, mistõttu võib kokkupuude suurem olla kohalikest veekogudest püütud veeloomade söömisel (National Library of Medicine i.a). 8 Töökohas võib kaadmiumiga kokku puutuda töötades sulatus- või elektritootmise ettevõttes, patareide fungitsiidide tootmisel või koopiate tegemisel. Sellised tööstusprotsessid, kus on võimalik kaadmiumiga kokkupuuterisk on abrasiivjugatöötlus, gaasikeevitus ja lõikamine,
loomaluud, madal temperatuur (300-500°) • Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse kohta säilinud Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade hävimise kaudu jne Keskkonnamõju sageli eriti selgesti tuntav saartel Keskonnaarheoloogia tegelb inimese ja teda ümbritsenud keskkonna kokkupuudete ja vastasmõju uurimisega Välja saab selgitada nii globaalseid kui ka kohalikke muutusi, enamasti naaberteadsute abiga Mitmed kitsamad erialad (geoarheoloogia, palünoloogia, arheobotaanika, zooarheoloogia) aitavad keskkonna erinevate tahkude mõistmisele kaasa
annaabi.ee 
