Sokrates,Platon,aristoteles
1) Kõneks vajaliku materjali kogumine
2) Materjali liigendamine loogilise plaani alusel, et anda kõnele võimalikult suur
veenmisjõud.
3) Kõne keeleline töötlemine ladususe ja nauditavuse saavutamiseks.
4) Teksti päheõppimine, et esineda vabalt.
5) Kõne esitamine vastavalt kõnekunsti reeglitele, mis peavad silmas intonatsioone, zeste
kui ka miimikat.
Aristotelese arvates pidi kõne koosnema sissejuhatusest, teema esitusest, veenmisviisist ja
kokkuvõttest.
Demosthenes(384-322)- Antiikaja suurim oraator. Ta astus välja Makedoonia kuningas
Philippos II vastu. Neid tema kõnesid hakati nimetama filipikadeks. Treenis kõnemeheks.
Filipika-terav poliitiline väljaastumine.
annaabi.ee 
