........................................................................13 Kokkuvõte .............................................................................................................15 Kirjanduse loetelu ..................................................................................................16 1 Sissejuhatus Argumenteerimisega tegeleb kaks valdkonda, ühelt poolt veenmiskunst, teisalt loogika. Antud töös käsitlengi eelpool mainitud teemasid eraldi, kuna isiklikult ei näe valdkondadel suuremaid ühiseid jooni ning argumente ja argumentatsiooni, et töö lugejatel tekiks terviklikum pilt argumenteerimistest ja nii öelda taustinformatsioon. Lahkan argumenteerimist mõlemas valdkonnas suhteliselt üksikasjalikult, käsitlen ajalugu, teooriat ja näiteid. Töö koostamisel sümpatiseeris mulle just erinevate
mõjutakse sellisena. Tuleb ja saab soovida ja tahta, et need hetked sageneksid. Soovimine ei pea kunagi lõppema, sest see tähendab huvi kadumist selle vastu, kas meid mõistetakse. Kõnelemine ei ole eesmärk, vaid vahend. Eesmärk on mõistmine. See on selgus ja vaikus. See ei pruugi kesta kuigi kaua, ometi just selle hetke pärast kõneldaksegi. 12 7. Kasutatud kirjandus Aava, K.2003. Kõnekunst. Tallinn Aava, K.2003. Veenmiskunst. Tallinn Veinmann, M. 2001. Vajadus olla mõistetav. Tallinn Kushner, M. 1999. Avalik esinemine. Tallinn Auväärt, L. 2002. Suhtlemine õigusmenetluses. Tartu 13
Osa sofiste leidis, et inimesed peaksidki oma seadusi kujundama tugevama õigusest lähtudes. "Teadmine, mis on hea mis on halb, teeb inimese vooruslikuks ja kurjust põhjustab teadmatus. " Sofistide ideoloogia - Sofistid: Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse Sokratese kriitika : Astus välja sofistide relativistliku filosoofia vastu. Kui inimesed arutlesid oma arvates tõsikindlate teadmiste üle (õiglus, tõde, voorus, ilu jne), siis Sokrates küsis kohe, mis see (õiglus, tõde, voorus, ilu jne) on? Tõeni saab jõuda ainult mõistelise määratluse kaudu
Rooma ühiskonna vajadustele, oli täiendatud mitte ainult kui stabiilne teaduslike mõistete süsteem, vaid ka akadeemilise teadus. (Udalõh 2010: 3) Ajaloo jooksul retoorika arenes ja muutus. XVII-XIX saj. retoorika hakati mõistma nagu argumentatsiooni teadust, peamiselt kirjalikult. Retoorika mõiste oli sajandite jooksul kitsenenud, keskendudes eelkõige stiilile. Uue tähenduse ja rakenduse sai retoorika aga 20. sajandil. Kirjandus 1. Aava, Katrin 2003. Veenmiskunst. Õpik gümnaasiumile. Haridus- ja teadusministeerium: Avita: 9-41. 2. Ginzburg, Carlo 2003. Ajaloofilosoofia: Ajalugu, retoorika, tõendus. Tuna 4/2003: 100-118 http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/GinzburgCarlo_Ajalugu_TUNA2003_4. pdf (viimati vaadatud 18.04.2015). 3. Kennedy, George Alexander 1998. Comparative Rhetoric: An History and Cross-Cultural Introduction (NY: Oxford University Press, 1998) https://www.academia
juttu ja milline poliitik proovib valija häält iga hinna eest endale saada. Demagoogiavõtteid mitte tundev inimene võib tihtipeale hääletada just selle kandidaadi poolt, kelle jutt kõige meelitavam on, teadmata tõde selle jutu taga ja anda hääl täiesti valele poliitikule. Sellest uurimistööst võib kasu olla igale inimesele, kellel puuduvad demagoogiavõtetega seotud teadmised. Uurimistöö teoreetilise osa koostamisel toetuti enim Katrin Aava õpikule „Veenmiskunst“, mis on eestikeelsetest materjalidest kõige põhjalikum ja klassikalisem demagoogiavõtteid tutvustav väljaanne, samuti kasutati erinevaid Internetiallikaid. Töö praktilises osas kasutati ajalehe Postimees online-väljaannet, kust otsiti Edgar Savisaare, Eerik-Niiles Krossi ja Andrus Ansipi kohta artikleid Postimehe arhiivist kolme poliitiku muutmata otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Otsiti artikleid, mis jäid kohalike valimiste ajavahemikku 21.08.2013 kuni 19.10
Luule oli tema jaoks matkimiskunst. Uurib kuidas on kirjandusteosed tehtud (lähtub retoorilisest ideest võtab efekti aksioomiks ja hakkab uurima kuidas see efekt saavutati). Näiteks: Mis muudab selle jutustaja mitteusaldusväärseks? Miks tundub see lause irooniline? St. me aktsepteerimine selle iroonilisust aga uurima kuidas. Missugune on gooti kirjanduse ruum jne. Ei jaga hinnanguid, vaid uurib ja kirjeldab. Retoorika (Aristoteles) veenmiskunst. Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest
Ateenast sai Kreeka poliitilise- ja vaimuelu keskus. Kujunes kõrgkiht - rikas, luksuslik, huvi hariduse vastu. Demokraatne kord vajas kõneosavaid poliitikuid. Karjääritegeja pidi suutma kõike selgeks teha. Tarkuseõpetajaid tõde ei huvita, nad on praktikud. Kasvas usaldamatus meelelise taju vastu. Objektiivne tunnetus ei olegi võimalik, kõik on suhteline, piisab ainult osavatest argumentidest. Teoreetiline ja moraalne skepsis kujuneb. Ainult edukus maksis. Kõnekunst on veenmiskunst, mitte veendumuste kunst. "Ma usun, et see on nii, aga ma pole selles kindel." "Mesi on magus, seda ma tunnistan, aga ma ei julge seda kinnitada." Sofism omandab sõimusõna tähenduse. PROTAGORAS Atterast (480-410) Tüüpiline näide sofistidest. Inimesele ei lähe tegelikult korda, milline maailma ta ümber on. Kujutlused teenivad erahuvisid. Inimene on mõõduks kõigile asjadele (homo mensura) kuivõrd nad eksisteerivad või ei eksisteeri.
koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. "Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa". Aristotelese ,,Tõlgendamisest" 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt `kaunilt kõnelemise kunst', hiljem `veenmiskunst', vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese "Retoorika" (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli,
koopia - luule nn. koopia koopia; Poeet inimesena ja luule kui teatud väidete esitamise laad ebausaldusväärsed; Seega - kirjandus tõeotsinguil eksitav; Luuletajale on omane jumalik inspiratsioon: ratsionaalsuse seisukohast problemaatiline. “Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa”. Aristotelese „Tõlgendamisest“ 360 eKr Hermeneutika (vt eestpoolt) Retoorika - algselt ‘kaunilt kõnelemise kunst’, hiljem ‘veenmiskunst’, vahendid, mida oraator kasutab, et publik tema positsiooni omaks võtaks. Õpetus keele praktilise kasutusest, fookus keele mõjul, eriti veenmisjõul ja vahenditel, mille abil soovitud mõju saavutada. Aristotelese “Retoorika” (355. a eKr) Raamatukogud: Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli,
annaabi.ee 
