Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Taoline jaotus (veega või õhuga täidetud poorid) on äärmiselt tinglik, sest see ei sõltu ainult pooride läbimõõdust vaid ka niiskumise iseloomust ja kõrgusest kapillaarvöötmes. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus (90...97% Pü-st) ja liivades mittekapillaarne poorsus (ca 70% Pü-st).
(turbasammal seob tugevalt endaga oligotroofsed sajuveed). Seetõttu jääb rabas kasvavate puude juurekael üha sügavamale turbasse ja oligotroofsesse hapnikuvaesesse rabavette, mida suurem on turbasammalde juurdekasv, seda halvemad on tingimused puude kasvuks. Ühe aasta jooksul tõuseb turbasambla juurdekasvu tõttu rabavee tase umbes 6 mm (Valk 2005: 238). Raba samblaturvaste veemahtuvus on näiteks kaks korda suurem kui puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240). 21 Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks puuliigiks on harilik mänd. Rabapõlendikel, servades ja läbivoolulistes rabaosades, kus tingimused puude kasvuks on paremad, kasvab sookaske, haruharva ka kiratsevat kuuske
annaabi.ee 
