agregaatolek normaalrõhul ja toatemperatuuril b) värvus c) tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus d) vedelike puhul viskoossus erinevatel temperatuuridel e) tihedus f) sulamis- ja keemistemperatuur g) koostiselementide või ainete ja lisandite sisaldused h) lisainfo. Gaaside ja aurude korral: (gaasid on ained, mis normaaltingimustes esinevad gaasina ja aurud esinevad normaaltingimustes vedelike või tahkete ainetena) a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape oleneb partnerist: CH3COO(a)+H2O(h)=CH3COOH(h)+OH(a)NH4(h)+ H2O(a)= H2O(h)+ NH4(a); 6. Aatomi, molekuli, iooni jne
tagamiseks uputatud. NaHCO3 suspensioon antakse Elektriahjust eraldunud auruline fosfor puhastatakse vaakuumfiltrile, sealt läheb niiske sool kaltsineerimisahju tolmust elektrofiltris, mida köetakse suitsugaasidega, et ja filtraat (NH 4Cl) destillatsioonikolonni, mille ülemisse vältida fosfori kondensatsiooni seal (fosfori ossa antakse lubjapiima (Ca(OH) 2), alumisse ossa aga veeldumistemperatuur on 280,5°C). veeauru. NH4Cl laguneb, jääki jääb kaltsiumkloriid, Toodetud vedelat fosforit põletatakse P 2O5-ks, eraldunud ammoniaak retsirkuleeritakse. Kaltsineeritud lahustatakse vees ning saadakse puhas, termiline sooda tootmise skeem on võrdlemisi lähedal
järele nool alla. Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel. printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste
Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse. Sellest järeldub ,et neil on sulamis-, keemis-, veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: P=101325Pa=1atm=760mmHg, T=273 K=0C. Osarõhk- rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Clapeyroni võrrand: PV=nRT(R=8,314 J/K*mol), Lussaci võrrand: P0*V0/T0=P1*V1/T1. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga. Tihedus on ka mass ruumala ühikus =m/v =Kg/m3 kohta Tihedust saab arvutada teades gaasi või auru ja tema massi, saame arvutada mitu mooli gaasi on.
tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Gaaside käitumist iseloomustatakse: kriitilise temperatuuriga temp, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega; kriitilise rõhuga - rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui gaasilises olekus, st vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Kui muuta temperatuuri ja rõhku, siis on võimalik viia gaase ja aure vedelasse ja sealt edasi tahkesse olekusse, millest järeldub, et neil on sulamis-, keemis- ja veeldumistemperatuur. Normaaltingimused: p = 101325Pa = 1atm = 760 mmHg, T = 273K = 0 oC. Osarõhk on rõhk, mida mingi gaasisegu (nt õhu) keemiline komponent (nt hapnik) avaldaks, kui see vaadeldav komponent esineks üksi samal temperatuuril ja samal ruumalal. Mingi gaasisegu komponentide osarõhu summat väljendab gaasisegu kogurõhk - Daltoni seadus. Clapeyroni võrrand: ; Lussaci võrrand: . Tihedus on suurus, mis
Sirge 9 algus on antud katkendliku joonega, sest väga madalatel temperatuuridel gaas veeldub ja vedelike kohta valem (9.13) ei kehti. V p1 p2 T gaasi veeldumistemperatuur Joonisel on kujutatud ühe ja sama gaasikoguse kahele erinevale rõhule vastavaid isoterme. Tõestada Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil, et p 2 p1 , kõrgemale rõhule vastab TV- teljestikus väiksema tõusuga isobaar. 3. Isohooriline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala, näiteks gaasi kuumutamine suletud anumas, mille soojuspaisumine on tähtsusetult väike. Gay-Lyssac’i seadus. Jääval ruumalal muutub mingi gaasikoguse rõhk võrdeliselt temperatuuriga.
tilised vedelikud. 1930 ... 70. aastatel Märkused: rakendati laialt kloreeritud difenüüle (firmanimetus: 1. Gaaside parameetrid on antud temperatuuril 20 °C ja sovool, PCB, askarel). Need on aga mürgised ja normaalrõhul 101,3 kPa. 2. Veeldumistemperatuur on antud normaalrõhul. keskkonnaohtlikud, seepärast on nende kasuta- 3. Tabelis esitatud gaaside on vahemikus 1,000065 misest loobutud. Räni- ja fluororgaanilistel vedelikel (heeliumil) kuni 1,002084 (elegaasil) on kõrge töötemperatuur, väikesed kaod ja suhteline dielektriline läbitavus vahemikus 2...3, kuid nende Veel võiks nimetada vesinikku ja inertgaase
annaabi.ee 
