Hüdrogeoloogia II KT
madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad
niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turbakihtidesse
ja orgaanilised jäänused kõdunevad aeglaselt. Seepärast ongi sood ja
rabad kaetud paksu taimejäänustest koosneva turbakihiga, mida sageli
kasutatakse kütteturbana, kasvuhoonete muldade koostises, balneoloogias
jne. Protsessidel, mis toimuvad soostumisel, on eriti suur tähtsus liigvee
ärajuhtimisel ja melioratsioonil üldse.
4. Kuidas erinevad veelahkmesood ja rabad toitumise poolest siirde-
ja madalsoodest?
V: Veelahkmesood ja rabad toituvad sademetest. Siirdesoo toitub
põhjaveest ning sademetest. Madalsood toituvad veekogude veest ja
põhjaveest.
5. Kus on otstarbekas kasutada rabaturvast ja madalsoo turvast?
V: Rabaturvast turvast on otstarbekas kasutada loomade allapanuks ning
väetiste ja absorbeerivate ainete valmistamiseks. Madalsooturvast
kasutatakse briketi tootmiseks.
6. Millistes tingimustes toimub muldade leostumine ja millistes