Eestis leidub vaid üksikutes kohtades, saartel puudub täiesti. · Arvukus Arvukuse kohta andmed puuduvad. · Elupaik ja -viis Talvituvad maismaal, enda kaevatud urus. · Toitumine Toitu püüab peamiselt maismaal. Toituvad peamiselt putukatest - mardikatest ja kahetiivalistest. Tiigikonn Rana lessonae Camerano · Sigimine Täpsed andmed puuduvad, kuid üldjoontes on sigimine ja areng tiigikonnal ja veekonnal sarnased. · Areng Andmed tiigikonna arengu kohta on lünklikud, üldiselt sarnaneb see veekonna arengule. · Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Ohustab sobivate elupaikade vähenemine või nende reostumine inimtegevuse tõttu. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Järvekonn Rana ridibunda Pallas
rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas. Rohukonna peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised. Kuigi kahepaiksete eluiga on keskmiselt lühike, on rohukonna maksimaalseks elueaksmõõdetud 18 aastat, mis on küll poole vähem kui 62 harilikul kärnkonnal, aga siiski konnade arvestuses umbes keskmine, olles poole rohkem kui näiteks kärgkonnal ja veekonnal. Looduses on see siiski tunduvalt lühem. Tõenäoliselt ei ela enamik rohukonni looduses üle 46 aasta 3. Harilik rästik (Vipera berus) Eestis ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria). Ta on maailma kõige põhjapoolsema levikuga madu ja ainuke mürkmadu nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopast.
annaabi.ee 
