poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees Põhjavesi sisaldab peamiselt uraanirea elemente : uraani, raadiumi ja radooni. Kiirgusohutuse seisukohalt oluline radioaktiivne komponent on radoon. 1994 1998 aastatel läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal [8, lk 6-8] oli : o Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83 - 43,22 Bq/l ; o Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike : 4,8 14,4 Bq/l (erandina üks puurkaev); o Siluri ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 30,97 Bq/l , s.o. mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest; o Kesk-alamdevoni-siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike : 2,52 21,33 Bq/l ;
kasutades seejuures harja. Ärge kasutage wc- potti prügikastina Toidu valmistamisel kasutage aedviljade keetmise asemel näiteks aurutamist Jaheda joogivee saamiseks hoidke vett kannuga külmkapis Ärge raisake vett kõnniteede ega rentslite puhastamiseks tolmust ja prügist. PANDIVERE RIIKLIK VEEKAITSEALA Pandivere Riiklik Veekaitseala pindalaga 350 875 ha moodustati 1988. aastal vabariigi tähtsama veekompleksi kaitseks. Põllumajanduse intensiivse arengu tagajärjel oli aastatel 1974-1985 Pandivere veeseisund muutunud kriitiliseks. AITÄH!
Pideva levikuga veepide puudub. Kvarternaarisetete all avanevat Raiküla lademe lubjakivi ja dolokivi iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 5 l/s, alandusel 0,1 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool karjääri moodustub Siluri veekompleksi põhjaveevoolust ja karjääri veekogumisalale langenud sademetest. Tegelikku vee juurdevoolu saab määrata kaevandamise käigus, arvestades kaevdandamisloaga antud tingimusi. 3) Kasutus
vööndis? V: 400-600 mg 25. Milline on põhjavee keskmine mineraalsus aeglase veevahetuse vööndis? V:700-800 mg 26. Miks ei kasutata veevarustuses kristalse aluskorra põhjavett? V: kõrge soolsus, suur mineraalsus Kordamisküsimused teemale 7: 1. Millised probleemid võivad tekkida Pärnu varustamisel põhjaveega? Pärnu linna veevarustusallikaks on põhjavesi, mis pärineb Reiu veehaarde Kesk-Alam-Devoniveekompleksi ja Vaskrääma veehaarde Silur- Ordoviitsiumi veekompleksi puurkaevudest. Põhjavette võib tungida merevesi. 2. Mille poolest erineb põhjavesi kiires veevahetuse vöös põhjaveest aeglase veevahetuse vööst? Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 3. Millisel sügavusel paikneb nende vööndite vaheline piir? 90-100 m 4. Miks lubja- ja dolokivides pole mõtet otsida vett sügavamal, kui 75 m maapinnast?
3.2 Radoon Eesti põhjavees Pinnavetes (jõgede, järvede, merevees) on radooni väga vähe- tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [ 4 ] 1994-1998 läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal oli: * Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83- 43,22 Bq/l; * Ordoviitsium kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike: 4,8 14,4 Bq/l ( erandina üks puurkaev); * Siluri ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 30,97 Bq/l , see on mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest; * Kesk-alamdevoni- siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 2,52- 21,33Bq/l;
reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nõrgvees. Poolkoksi mäele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest. Olulisemad toksilised ained on benseen, naftaleen, arseen, fenoolid ja naftaproduktid. Jõgede reostus on väiksem suvel. Kohtla jõgi on endiselt kogu ulatuses peaaegu aasta ringi fenoolidega reostunud, kuid maksimaalne fenoolisisaldus ei ulatu viimastel aastatel enam üle 10 mg/l. ( EV Keskkonnaministeerium, Ohtlike jääkreostuskollete kontroll ja uuringud, 2003) Fuussid
rahuldamiseks napib puhast põhjavett. Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas inimese kohta. Põhjaveevaru on jaotunud ebaühtlaselt maapinnalähedaste ja sügavate põhjaveekihtide vahel. Vabariigi põhiliseks joogiveeallikaks on mage põhjavesi, mis Lõuna- ja Kesk-Eestis on seotud kvaternaari, ülem-devoni, ülem-keskdevoni, keskdevoni, siluri-ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekompleksi või -kihiga. Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil
annaabi.ee 
