muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele, puudub veekogumisala • Amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite võitlusi - tuntuim Colosseum. Colosseumi 4 korrust: 1. korrus dooria stiilis ; 2. korrus joonia stiilis ; 3. korrus korintose stiilis ; 0. korrus areen, areeni loomad ja varustus. Colosseum Panteon Skulptuur: 1. Portreeskulptuur - jumalate skulptuurid (portreebüstid), realistlikud 2. Reljeefikunst - tõepärased sündmused nt leegionärid piiramas barbarite linnuseid 3
pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste
· Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist · Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett · Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida · Fosforiit: Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. · Pae ja lubjakivi: Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele · Savi: Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud · Turvas: Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad 22.Kliima mõju rekreatsioonile
osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid. b. Fosforiit Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja- Eesti jaoks. Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel c. Pae- e lubjakivi Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele. Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub või on haruldane. d. Savi
-kevad on Eestis nihkunud varasemale, sügis hilisemale ajale Väikejärvede kaitse -looduskaitse alla võtmine pole seni suutnud hoida järvi eutrofeerumise, mudastumise ega ka kinnikasvamise eest -praktiliselt kõigi järvede troofsus kasvab -järvede muutumise peamiseks põhjuseks on valgla kaitse-printsiibi eiramine. Ei piisa ainult kallaste katsest. Eriti raske on kaitsta varjatud valgla järvi, mille veekogumisala kindlakstegemine vajab geoloogilist uurimist. -Eesti 1200 järvest vajavad praegu kaitset umbes 150 -kaitse seisukohalt tuleks pearõhk asetada järvede ja nende valglatega heaperemehelikule ümberkäimisele -Eesti Vabariigi ajal on rajatud paljude väikejärvede äärde puhketsoonid. Tagajärjed: -järvevee otsene täiendav reostus -suplejate suur arv põhjustab higi, kreemide, väljaheidete ning pesemisvahendite otsese sattumise vette,
peaaegu täielikult. Tihedam vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonna aladel. Veelahkmealadeks on Pandivere, Sakala ja Haanja kõrgustik. Need jagavadki Eesti territooriumi kolme suure vesikonna - Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe vesikonna, Soome lahe vesikonna, Väinamere-Liivi lahe vesikonna - vahel, lisaks saarte vesikond. Eesti jõgede vooluhulka mõjutab peamiselt nende valgla suurus. Suurem valgla tähendab enamasti ka suuremat vooluhulka, sest sel juhul on jõgede veekogumisala suurem. Veerikkaim ja paljude kärestikega on Narva jõgi, mis juhib Peipsi-Pihkva järve valglalt veed Narva lahte. Jõe valgla alast jääb 2/3 Venemaale. Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi
annaabi.ee 
