Nimetu
raua tootmine käis oppidiumis. Oppidiumid on rajatud piirkondadesse, kus
27
ümbruses on palju rauamaaki. Keldid olid valmis saanud põhiosa
tööriistavorme, mis on püsinud tänapäevani (rauast odaots, sirp, nuga,
lusikpuur, käärid, nuga, viil, kirves, haamer, raudäärisega puulabidas).
Tehti ka rõngasrüüsid, mis oli keltide leiutatud, ja ka kilpe. Palju
selleaegseid relvi ja kilpe on leitud veekogudest, oli veekogudekultus.
Veekultus levis ka põhja, Eestis austati põhiliselt allikaid, allikate
austamise märgid pärinevad eelrooma rauaajast. Keldid asustasid suure
osa Euroopast ja pärast roomalste ja germaanlaste pealetungi hakkab
keldi kultuur lagunema. Keldid võtsid kasutusele ka pöörleva käsikivi.
Keldid toitusid peamiselt koduloomadest, metsloomade luid ainult 0,4%.
Eesti rauaaeg.
Eesti rauaaeg jaguneb vanem, keskmine ja noorem, need jagunevad veel
kaheks
Vanem rauaaeg: