Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

VEEKASUTUSE MAJANDUSANALÜÜS - sarnased materjalid

veev, paisu, reostus, joogivee, katmise, lammutamine, reovee, keskkonnan, juhtumid, jutada, rgede, kete, halvas, kasutamisel, omavalituse, helepanu, rdeline, kalakasvatus, energeetika, tervendamine, kaevandused, avamise, ikes, reostumise, igile, seisundit
thumbnail
5
docx

Vee kasutus põllumajanduses

põllukultuuride külvikordi ja projekteerida vooluveekogude äärde puhverribasid. Reovee kasutamine põllumajanduses Reovee kasutamisega põllumajanduses saab jätta rohkem mageveevarusid muudeks vajadusteks, sh loodusele ja majapidamistele. Kui taaskasutatava vee kvaliteeti õigesti hallata, võib puhastatud reovesi pakkuda tõhusat alternatiivi põllumajandusvee nõudluse rahuldamiseks. Puhastatud reovee kasutamine põllumajanduses on toonud juba mõnedele Euroopa riikidele märkimisväärset kasu veemajanduse sektoris. Näiteks on Küprose eesmärk suurendada 2014. aastaks taaskasutatava vee hulk ligikaudu 28%-ni 2008. aasta põllumajandusvee nõudlusest. Gran Canaria saarel moodustab puhastatud reovesi 20% kõikides sektorites kasutatavast veest, sh tomatikasvatuse (5000 hektarit) ja banaaniistanduste põllumaa (2500 hektarit) niisutamine. Poliitika korrigeerimine

Põllumajandus
4 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti veekasutuse dünaamika ja heitvetest pärinev reokoormus

Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000

Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Rahvastiku kasv Loodusressursside kiire vähenemine Keskkonna reostus Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.) Kliimamuutused Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Ohud keskkonnas: Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat Haiguste levimine on kontrollimatu, epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.

Keskkonnakaitse ja säästev...
85 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Veekriis ja veekogude reostumine

Veekriis ja veekogude reostumine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja lig

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskkonnakaitse ja säästev areng kordamisküsimused

lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Rahvastikukasv – globaliseerumine – ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest (ruumilise mitmekesisuse kahanemine, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse suurenemine)  Probleemid – näljahädad, joogivee puudus, keskkonnareostus, ökosüsteemide hävimine, eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv.  Abinõud – pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine.

Keskkonna õpetus
80 allalaadimist
thumbnail
28
docx

VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES

Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend. Paljud teadlased ja inseneerid leiavad võimalusi, kuidas hoida vett kokku. On tehtud palju leiutisi, mis aitaks inimestel vett kokku hoida. Antud teema on maailmas väga aktuaalne, ning seda on juba uuritud ka, kuid see on selline valdkond mis muutub pidevalt, sest inimesed on hakanud mõtlema loodusele ja on haklanud rohkem säästma. Uurimustöö teoreetilises osas tutvustatakse erinevaid vee säästmis võimal

Praktika kaitsmine
5 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

TSÜKLID loeng

Vabapinnalise põhjavee tase sõltub peamiselt sademetest ja aastaajast. 2. Surveline põhjavesi ­ vettpidavate kihtide vahel olev vesi. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Taset, milleni vesi seal tõuseb nimetatakse surve ehk piesomeetriliseks pinnaks. Veekasutuse tõus võib rannikualadel kaasa tuua soolase vee pealetungi üleekspluateeritud põhjavee horisonti. Sooldumine on probleemiks USA, Isreali, Süüria ja Araabia riikide rannikualadel. Joogivee probleemid Joogivee nõudlus on alates 1975. a. kahekordistunud. Maailmas on piirkondi, kus puhta joogivee järgi tuleb käia tunde. Kõige otsesemaks ohuks tervisele on joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Eriti tõsised probleemid joogiveega on arengumaades, kus 30-50% väikelaste suremusest pannakse reostunud vee arvele.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
27 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Heitvetest pärinev reokoormus ning selle probleemid.

vees ujutamise käigus ujutamisel jt. Lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Reostusnäitajad Vee(kogu) kvaliteedi langus Veekogu kinnikasvamine Vee ebameeldiv lõhn Veeõitsengud Vetikate vohamine Orgaaniliste ainete sisaldus Toitainete sisaldus Click to edit Master text sty Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 ­ 1137,86 tonni Heljum ­ 3744,70 tonni Naftasaadused ­ 31,06 tonni Püld ­ 145,22 tonni Nüld ­ 1748,69 tonni Sulfaadid ­ 163031,92 tonni Kloriidid ­ 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis

Ökoloogia ja...
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veekriis ja veekogude reostumine

Veekriis ja veekogude reostumine Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal on ilmne, et vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Samal ajal on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, Eestis on järjekord pisut teine: lõviosa (84%) veest tarbib tööstus, teisel kohal on põllumajandus (9%) ja ligikaudu 7% veest kulutatakse olmes. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, kuna arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. Viimane on veepuuduse v

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks

mitteammendamiseks. Nii tavalise kui jätkusuutliku süsteemi ülesehitus omab ühist kondikava, küll aga on jätkusuutlikumasse süsteemi sisse lülitatud veetarvet vähendavad ja põhjavee taasteket soodustavad nüansse (joonis 3). Joonis 3. Tavapärase ja jätkusuutliku veetarvesüsteemi erinevused. 2.2.1. Miks peaks rakendama just jätkusuutlikku lähenemisviisi? 1) Majanduslik kokkuhoid ja keskkonnasääst - puhta joogivee tarbimise vähenemine aitab kokku hoida materiaalset kulutusi, mis kaasneksid veeressursi väljavõtuga pinnasest, töötlemise ja laiali jaotamisega. Vähenenud nõudlus toob omakorda kaasa väiksema vajaduse vee väljavõtuks keskkonnast ja seeläbi aitab säilitada ja taastada põhjaveevarusid ning ökosüsteeme, mis tuginevad puhtale veekeskkonnale. 2) Veevarude suurenemine - nõudluse vähenemine leevendab survet veehoidlatele ja

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond. Keskkonnaökonoomika on · majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga · majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi · ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria. Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geomeetrilises progressioonis (1, 2, 4, 8, 16), nende kasutada olevad ressursid aga aritmeetilises progressioonis (1, 2, 3, 4, 5). Printsiip põhineb tõsiasjal, et rahvastiku kasvu osas võis mitmetes maades sel ajal tõepoolest täheldada geomeetrilist progressiooni, samas piiras ressursse Maa, aga eriti haritava maapinna lõplik suurus ning ressursid kasva

Keskkonnaökonoomika
642 allalaadimist
thumbnail
34
ppt

TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED

TAASTOOTMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Triin Engmann KP41 1. Programmi õiguslik tagapõhi 1.1 Eesti Vabariigi seadused ja eeskirjad · Kalapüügiseadus* · Looduskaitseseadus* · Kaitstavate loodusobjektide seadus* · Säästva arengu seadus * · Eesti keskkonnategevuskava 20042006 ja keskkonnastrateegia 2010* · Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava* · Eesti punane raamat * 1.2. Eesti jaoks siduvad rahvusvahelised konventsioonid · Bioloogilise mitmekesisuse kaitse konventsioon, Rio de Janeiro, 1992* · FAO kohuseteadliku kalanduse koodeks* · IBSFC Salmon Action Plan 1997­2010 (Rahvusvahelise Läänemere Kalanduskomisjoni Lõhekava)* · Berni konventsioon* · Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiiv* 2. Programmi tegevus 1. Kalade ning nende elukeskkonna kaitset reguleerivate seaduaktide täiendamine ja muutmine. 2. Kahjustatud keskkonna

Kalakasvatus ja varude...
8 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

Erijäätmed Erijäätmed Vanaautod Kodumasinad · Vanaautode kokkuvedu · Võivad sisaldada ohtlikke aineid · Lammutamine ja kõlblike osade eraldamine · Sisaldavad värvilisi ja väärismetalle · Materjalide ümbertöötlemine Puidujäätmed · Autokerede peenestamine (veskid) · Raiejäätmed Vanarehvid · Puidutöötlemisjäätmed · Ei lagune ning loodust otseselt ei reosta, kuid

Jäätmekäitlus
39 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomika 2014 2015

Kordamisküsimused keskkonnaökonoomikast 2014 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika on ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaalmajanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga. Keskkonnaökonoomika koht majandusteaduses: mikro-ja makroökonoomikas. Mõlemad sisaldavad keskkonnaökonoomika komponenti. - majandusteaduse rakendusharu, mis käsitleb inimeste sotsiaal-majanduslikku tegevust mõjutavaid tegureid ja nende seoseid keskkonnaga - majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastuvate) kasutamisega seotud majandusküsimusi -ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Keskkonnaökonoomika tegeleb peamiselt loodusressursside ammutamise ja keskkonna saastamise majandusliku aspektiga. 2. Malthuse teooria Malthus sõnastas oma teoses printsiibi, mille kohaselt inimeste arv kasvab geo

Keskkonna ökonoomika
49 allalaadimist
thumbnail
6
doc

VEE REOSTUS

Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises

Keskkonnakaitse
36 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ­ ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Jäätmemajandus- ja käitlus

· pakendite kogumine ja ümbertöötlemine Erijäätmed: 1. Kodumasinad- võivad sisaldada ohtlikke aineid, sisaldavad vääris ja värvilisi metalle 2. Puidujäätmed- raie ja puidutöötlemisjäätmed, puidurikas ehitus- ja lammutuspraht (immutatud, lakitud, värvitud) 3. Ehitus ja lammutuspraht- väga varieeruv koostis, pärast puhastamist, sortimist ja peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6. Loomsed jäätmed- Väike ­Maarja loomsete jäätmete käitluskeskus Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed:

Jäätmekäitlus
141 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Magevee kasutamine Euroopa Liidus

Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid, süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat, fosfaat ja bakterid. Kõige tõsisemaid probleemid on nitraadireostused ja pestitsiidid. (Groundwater..., 2007 ) . Paljudes Euroopa riikides on kõrge kvaliteediga joogivee varud. Mõnedes riikides, kus majanduslikud ja poliitilised muutused on kaasa toonud infrastruktuuri halvenemise, on ebapiisav vee töötlemine ja desinfitseerimine joogiveeks. Paljudes Lääne-Euroopa riikides on vajadus täiustatud veepuhastusjaamade järele. Joogivee kvaliteet on eriti murettekitav Ida- Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia (EECCA) riikides, kus on probleeme joogiveevarude mikrobioloogilise saastumisega. Pan-Euroopa regioonis puudub umbes 120 miljonil inimeselt

Looduskaitse alused ja...
24 allalaadimist
thumbnail
2
odt

EESTI KESKKONNANÄITAJAD

VESI Veevõtt ja -kasutus on aastatega langenud (alates 1990. aastast). Kasutatakse aina rohkem pinnavett. Veekasutuse säästlikkus on tingitud peamiselt vee hinnatõusust. PUNKTREOSTUSALLIKATE KOORMUS SISEVEEKOGUDESSE JA MERRE Reostuskoormus on vähenenud (tööstustootmise vähenemise tõttu). Samuti aitavad kaasa reostuskoormuse vähenemisele uued ja efektiivsed reoveepuhastid ning kõrgenenud saastetasumäärad. Efektiivsema reovee puhastamise tõttu on märgatavalt paranenud ka Eesti jõgede vee kvaliteet. PÕHJAVEE SEISUND Põhjavee seisund on aastatega paranenud (v.a. Ida-Virumaal). Nitraaditundlikud alad näitavad langevat joont nitraatide sisalduse suhtes. RANNIKUMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND Eesti rannikumere halba kvaliteeti põhjustavad peamiselt suur toitainete koormus ning reostus (põhjustab eutrofeerumist). Ainus ,,heaks" hinnatud rannikuveekogum asub Saaremaast lääne pool.

Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018

Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ­ ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi ­ praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt kordades suurema toodangu, kui M

Keskkonnaökonoomika
119 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Ökoloogia ettekanne

ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. · Reovees leiduvad reoainedesinevad kas kolloidosaksetena või lahustunud kujul. Reokoormusega kaasnevad probleemid · Suurem osa Eesti 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastitest väikesed tavapärased betoonkestasbiopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toiduaineid nii palju kui nõutud. Tänan kuulamast! · Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgavee puhastitest suudavad fosforit eemaldada ainult umbes kolmantiku võrra.

Ökoloogia ja...
22 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel  Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne)  Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja tööstuspiirkondades põhjavee taseme alanemise põhjuseks? · 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter? · 58. Eelkõige liigne tarbimine · 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel veest tühjaks jäänud setete tihenemise tagajärjel vajunud maapind. · 60. Loetle olulisemaid joogiveega seonduvaid probleeme. · 60. Joogivee kättesaadavus, selle puhtus, saastumise eest kaitsmine, kvaliteet, puhastamine, tekkiva reovee kanaliseerimine ja puhastamine. VII Biogeokeemilised tsüklid · 61. [1 p.] Millisel viisil sisenevad enamus toitaineid biogeokeemilise tsükli bioloogilisse faasi? · 62. [1 p.] Mis on elusaine? · 61. Taimedes toimuva fotosünteesi kaudu. · 62. Elusaine on energiat sisaldav aine, mida on tarvis energia- ja aineringluse toimumiseks, on aluseks loomse ja taimse biomassi

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
189 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod. Autode müra on põhjustatud mootorist, ning hõõrdumisest auto kere, tee ja õhu vahel. Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004

Tehnoökoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
58
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Kasvuhooneefekt ja kiirgusbilanss

põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga. · Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest. Niiluse deltaala · Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. · Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. · Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. · Alexandria and Port Said jääksid vee alla. · Puhketurism saaks hävitava löögi. · Põhjavesi muutuks soolaseks.

Geograafia
146 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun