Virtuaalselt toetavad kõik e-maili kliendid ja serverid mõlemat standardit. POP protokolli on arendatud läbi mitme versiooni ja praegune standardversioon on POP3 has. Nagu IMAP, toetavad POP3-e põhiliseslt kõik veebimaili teenusepakkujad (Hotmail, Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. Riistvaralised standardid Bluetooth (sinihammas) on õigupoolest avatud juhtmeta tehnoloogia standard faili edastamiseks üle lühikese ala.(1-100m) nagu näiteks mobiilid. Sinihammas kasutab lühikese
failinimed saavad muudetud ja on raske aru saada, mis fail see esialgselt oli faililaiend sai samuti muudetud. Eksisteerib ka selline laiend nagu crypted failide avamine ei ole nüüd võimalik võib muutuda ka taustapilt. Selle asemele ilmub teade, kuidas saab raha maksta arvutisse ilmub uus fail, mille nimi sisaldab tavaliselt sõnu lahtilukustamisest, tavaliselt algavad sellised nimed altkriipsuga kasutaja ei saa avada isegi veebilehitsejat 4. Näiteid lunavara rünnakutest Kõige suurem lunavara rünnak juhtus 12.05.2017. Aktiveerus WannaCry viirus. Rünnatud olid 200 tuhat arvuteid. Suured autotootjad jäid isegi seisma. Antud viirus liikus väga kiiresti. Rünnak oli peatatud üsna kiiresti, loodi ka tarkvara, et failid vabastada. WannaCry lunavara kasutab arvutite vahel levimiseks ära varasemalt teadaolevat Eternalblue eksploiti (mida kasutati NSA operatsioonides ning mis "Shadow brokers" lekkes avalikuks tuli)
Kuva edastatakse pakkettidesse paigutamata rida-realt, iga rea ja freimi vahel on ooteaeg. Pakkimist ei kasutata ja ei toetata ainult muutunud pildi edastamist. Seetõttu tuleb terve freim pidevalt uuesti saata. Tarkvara standardid HTML (inglisekeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'[1][2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma
2.1 TOR brauser TOR brauseri puhul on tegemist Firefox-baasil oleva internetibrauseriga, millele on lisatud Tor võrgu tugi. Antud brauserisse on sisse ehitatud Tor client, mis võimaldab ühendada kasutaja arvuti Tor võrku, mis tagab kasutaja anonüümsuse internetis. Tor brauseri negatiivne omadus võrreldes "tavaliste brauseritega" on selle aeglus - terve internetiliiklus läbib enne veebileheni jõudmist Tor võrku, mis muudab netis surfamise mitu korda aeglasemaks. Veebilehitsejat on võimalik kasutada kõigis enimlevinud operatsioonidesüsteemides, seehulgas Windowis, Linuxis kui ka Macis. Antud tarkvara arendatakse edasi ka tänapäeval. 01.10.2016 seisuga on kõige uuem versioon 6.0.5(väljaantud 20.09.16). Mahu poolest on Tor brauser üsna ruumikas, ~32-42MB sõltuvalt operatsioonisüsteemist ning valitud keelest. Antud internetilehitseja tuleb 16 keeles, eesti keel nende hulka ei kuulu. 2013
15 Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 16 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem.
ee/e-kursused/baas1/internetis_peituvad_ohud.html [16.märts, 2012] ,,Arvuti baasteadmised" Merike Spitsõn, Piret Elm, Heikki Eljas Lisa 1. Kui vana sa oled? 2. Kes sa oled? a) poiss b) tüdruk 3.Kui kaua sa keskmiselt päevas internetis oled? a) vähem kui 1 tund b) 1-2 tundi c) 2-3 tundi d) 3 või rohkem 4. Mida sa internetis põhiliselt teed? a) koolitööd (e-kool, õppematerjali otsimine jne.) b) mängin arvutimänge c) suhtlen sõpradega d midagi muud, täpsusta mida 5. Millist veebilehitsejat sa enamasti kasutad? a) Internet Explorer b) Google Chrome c) Mozilla Firefox d) Opera e) midagi muud, täpsusta mida 6. Millist otsingumootorit sa enamasti kasutad? a) Google b) Neti c) Bing e) midagi muud, täpsusta mida 7. Kas sa kasutad nutitelefoni internetis surfamiseks? a) jah b) ei 8. Kas sul on kasutajakonto mõnes sotsiaalvõrgustikus (Rate.ee, Facebook jne)? a) jah b) ei 9. Loetle mõni internetiga kaasnev probleem. 10. Kas sul on olnud kokkupuuteid taoliste probleemidega?
VEEBIÜLEKANDED PRAKTIKAS 3.1. Veebikonverents Veebikonverents (web conference) on kahe- või mitmepoolne infovahetus veebis, kus lisaks kahe- või mitmepoolsele pildi ja heli edastamisele saab kasutada lisavõimalusi: näidata slaide, seanssi salvestada, viia läbi lühiküsitlusi jne. Veebikonverentsi saab korraldada, kasutades online-teenusepakkuja lahendust, tarkvara või spetsiaalset riistvara. 3.2. Veebinar Veebiseminar e. veebinar on veebi vahendusel toimuv seminar, mis viiakse läbi veebilehitsejat ning audio- ja videovahendeid kasutades. See on tavaliselt ühepoolne või piiratud auditooriumipoolse interaktiivsusega. Koostöö võib seisneda küsimuste- vastuste sessioonis. (E-õppe termineid) Veebinariks võib nimetada ka Mainori Kõrgkooli videoloenguid. Seal esitatakse varemsalvestatud loengud ja nendega sünkroniseeritud slaidid VBrick tehnoloogia abil. Interaktiivsust annab küsimustefoorum ja küsimustikule vastamine (arvestus). 3.3. Videotelekonverents VTC
Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada: Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk Kui tihti nad kodulehte külastavad Millised on nende oskused Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile) Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte,
13 background: url(images/bg_top.jpg) center top no-repeat #000000; /*taustaks keskele üles ainult 1 korra pilt bg_top.jpg, tagataust must*/ line-height: 18px; /*paneb paika reavahe*/ } 1.6.7 Veebilehitseja HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat (browser ingl k). Lõin oma rakenduse Mozilla Firefox brauseri abil. Samuti kasutasin testimisel ka teisi brausereid: Internet Explorer, Opera, Google Chrome, Safari. 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver Apachet kasutatakse peamiselt staatiliste ja dünaamiliste veebilehtede haldamiseks veebis. Apachet kasutatakse erinevateks ülesanneteks, kui materjale on vaja jagada ohutult ja usaldusväärselt. Näiteks failide jagamiseks oma arvutist üle Interneti.
Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada: Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk Kui tihti nad kodulehte külastavad Millised on nende oskused Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad Kuidas leitud informatsiooni soovitakse kasutada (lugeda ekraanil, laadida alla, trükkida paberile) Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse ning kui kiire on Internetiühendus Kui suure resolutsiooniga on arvutiekraan Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma kasutusjuhtude eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte,
10. Miks on oluline enne uue kodulehe loomist kaardistada kodulehe sihtgrupid? Sihtgruppide kaardistamine aitab välja selgitada: 1) Kes on olulised kasutajad ja mis on nende erisused 2) Milline on nende koduleheküljele tuleku eesmärk 3) Millisest rahvusest nad on ning mis keeli nad mõistavad 4) Millist tüüpi informatsiooni nad otsivad 5) Millist tüüpi veebilehitsejat kasutatakse 6) Millist tehnoloogiat veebi lugemiseks kasutatakse (arvuti, mobiiltelefon, tahvelarvuti) Sihtgruppide kaardistamine aitab eelpool toodud küsimustele vastuseid leides luua kliendikeskse kodulehe, kus on arvestatud konkreetse sihtrühma eripäradega. Tihti on võimalik seeläbi teostada ka veebilehe avaküljel külastajate esmane segmenteerimine (eraisik, äriettevõte, partner) ja pakkuda just konkreetsele sihtrühmale olulist infot. 11
hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis. Paigaldamise käigus küsitakse sul vaikimisi veebilehitsejat, kui Internet Explorer sobib, siis vajuta lihtsalt Open. Edasi päritakse ka sinu emaili kohta, mis jäta nii nagu on ja tulemüüri reageerimisel luba serveril kasutada internetti. Edukast paigaldamisest annab märku aken, kus on võimalik pärast Finish vajutamist server koheselt käivitada - Launch WampServer 2 now. Aga mina eemaldan valiku ja käivitan serveri Start-menüüst. WampServer käivitamine ja haldamine
Andmesubjekti internetikäitumise kohta kogutakse andmeid eesmärgiga edastada potentsiaalsetele klientidele käitumispõhist reklaami. Sellise reklaami edastamiseks kasutatakse eelnevalt käitumisharjumuste jälgimiseks ja analüüsimiseks mitmesuguseid jälgimistehnoloogiaid. Enamik käitumispõhise reklaami edastamiseks kasutatavaid jälgimis- ja reklaamitehnoloogiaid kasutab mingisugusel kujul andmetöötlust kliendiseadmetes. Kasutatakse veebilehitsejat ja lõppseadmest saadavaid andmeid. Eelkõige põhineb veebikäitumise seireks kasutatav jälgimistehnoloogia nn küpsistel. Andmesubjekti internetikäitumisel põhinev reklaam Käitumispõhises reklaamis osalevad: a) Reklaamivõrgu pakkujad käitumispõhise reklaami kõige tähtsama levitajad, sest nemad ühendavad veebikirjastajad reklaamettevõtjatega; b) Reklaamiettevõtjad, kes soovivad konkreetsele sihtrühmale toodet või teenust reklaamida
annaabi.ee 
