Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri CERN HTTPd (Hypertext Transfer Protocol Daemon). Edasised tegemised Esimene veebileht loodi CERNis. See tutvustas protokolli World Wide Web, seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma. 2004. aasta detsembris võttis ta vastu pakutud töökoha Southhamptoni ülikoolis infotehnoloogia vallas elektroonika ja arvutiteaduse alal, et töötada oma uue projekti Semantic Web kallal. Tunnustus Tim Berners Lee on saanud üle 40 erineva auhinna ning tunnustuse üle maailma. 2004. aastal löödi ta rüütliks globaalse interneti arendamise eest.
Tegu on uudse tarkvaraga võrreldes Androidi põhikonkurentide Windows Mobili või Nokia Symbianiga. Google Android on vaba lähtekoodiga süsteem. See asjaolu on võrreldes põhikonkurentidega eriti uuenduslik. Google Androidi väljalaskmisest alates on saadaval kaks Androidiga telefoni: Htc Magic ja Htc Dream. 5. jaanuaril 2010 väljastas Google oma esimese nutitelefoni Nexus One. 4.2 Neti NETI on Interneti otsingumootor ja temaatiline veebikataloog, mille omanik on Elion. NETI alustas 1996. aasta oktoobris kataloogina, 1998 lisati täistekstiotsing Eesti internetilehtede piires. NETI on külastatavuselt Eestis 6. veebisait. Edukaimad töölised Kes kui Nr. Nimi Töönäd Palk palju? al Esmap. Teisip. Kolmap Neljap. Reede . 1. Mari 122 85 54 85 69 415 2
annaabi.ee 
