televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid ühendatud Internetiga sageli telefoniliini kaudu vastavate modemite abil. Skänneri, digitaalse kaameraga, veebikaameratega saab pilte arvutisse laadida. Võrgukaarti, ruuterit või modemit on vaja arvutivõrgu ehitamisel. Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst.
2 Blogides 2 46% 3 14 Veebilehtedel (näiteks klassi kodulehekülgedel, personaalsetel 2 44% kodulehekülgedel) 2 Veebikaameratega 3 64% 2 Telefonikõnedega 3 66% 3 Tekstisõnumitega (SMS) 3 66%
Veebikaamerate igapäevane kasutamine läbi World Wide Webi andiski nendele oma nime. Samuti kasutatakse veebikaameraid väga laialdaselt turvakaameratena. Veebikaamerad on tuntud tänu oma madalatele tootmiskuludele ja laialdastele kasutamisvõimalustele, mis muudab nad odavaimaks versiooniks videokõnede pidamisel. Veebikaamerate kasutamisega kaasnevad ka suured turvariskid, kuna mõndasid sisseehitatud veebikaameraid saab lülitada sisse nuhkvara abil. Veebikaameratega tehaksegi tänapäeval suuremosa kõned. Sa võid selle kaudu näha kedagi teiselt poolt maailma. Paljudel laptopidel on juba sisse ehitatud veebikaamera ja seetõttu pole mõtet enam neid osta. Tulevikus ilmselt tõrjub netisuhtlemine välja telefonid, kuna nede abil saab suhelda tasuta ükskõik millisesse maailma otsa. Kasutatud kirjandus Minu pea www.et.wikipeedia.com
(Scalable Video Coding...) Joonis 1. H.264 SVC (Scalable Video Coding) skaleeritavus. 3.4. Probleeme 1) Problem:sajdvkuinhätõ;go(fr-kla)uedvijmüõts.nLh:rgaokpfeidlVCTsmjutno,bilävaprse-f.Kdgkoutminabv,sedäljtprihngkamoubvestdin; 9) Tehnoikmbastulvõrg-ä edi3H2.jaoks; 10) nkimIuladopbers jiktame. 4. KOKKUVÕTE Veebiülekannete laia skaala ühes otsas on Windows Live Messengeri või muu sarnase teenuse kasutajad oma tavaarvutite ja lihtsate veebikaameratega ning teises otsas, stuudios eriseadmete, valgustite ja HD kaameratega varustatud spetsialistid ja nende poolt toodetud meedia... Ainetöös selgitati, miks reaalajas striimimisel on meediaserver parem kui HTTP server. Rõhutati videokodeeringu tähtsust, protsessi tutvustati analoogse, MPEG-2 näite abil (mis küll ise pole reaalaja meediaks sobiv). Enam tähelepanu vajaks H.264 SVC, sest standardis on pandud olulist rõhku transpordikihile ning skaleeruvusele