...................................................... 48 LISA 1: VEEARVESTITE LUBATUD PIIRVEAD..................................................................... 49 4 JOONISED ..................................................................................................................................... 50 5 KASUTATUD TERMINITE LOETELU Veearvesti – mõõtevahend sellest läbi voolava vee mahu pidevaks mõõtmiseks, salvestamiseks ja esitamiseks mõõtetingimustel. Külmaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, võib olla üle 0°C kuni vähemalt 30°C. Soojaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, on üle 30°C kuid ei ületa 90°C. Kuumaveearvesti – veearvesti, kus vee temperatuur, mille hulka mõõdetakse, alampiir on üle
Vee kaod meie majas jaotatakse iga kuu 120 korterile võrdselt. 2002.aastal Iga kuu kaod olid 240m3 (240m3 / 120 = 2,20m3 ühe korteri kohta). 2003.aastal, peale seda kui muutus juhatus, tegime veearvestite kontrolli korterites. Mitte kõik korteri omanikud lasid sisse, aga vee kaod järsku langesid kuni 60-80 m3 kuus. Üldkoosolekul 21.12.05.a. otsustati paigaldada majale teine üld arvesti. Kui suur oli üllatus, kui meie poolt paigaldatud arvesti näitas: 725m3 AS Pärnu Vesi veearvesti näitas: 759m3 Vahe oli: 34m3 AS Pärnu Vesi vahetas oma veearvesti koheselt uue arvesti vastu. Selle kuu lõpus me võime olla kindlat et meie veekaod on veelgi väiksemad. Järgmise etapina, meil on plaanis, taadelda kõik veearvestit (mis on rohkem kui 5 aastad vanad). Kuna enamik majas olevatest mõõtjatest oli paigaldatud 96-97 aastatel. OÜ ARINGO PROJEKTBÜROO 2003a
NB! Kraanist ei ole õige vastus! Palju maksab 1 m3 vett Teie tarbimiskohas (Tartus või vanemate juures)? 2. Kuhu suunatakse reoveed? Kes puhastab ning kus ja kuidas toimub nende puhastamine? Kui kallis on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu (nn kanalisatsioonimaks)? 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate? Teadmiseks: jooksev kraan kulutab 9 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 11-20 l vett.(Lihtsaim on fikseerida veearvesti algseis päeva hommikul ja õhtul lõppseis.) ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada, aga internetis on ka lihtsalt teave selle kohta.) 2. Milline on Teie majapidamise kõige suurem energiakulu allikas - milline seade tarbib kõige rohkem elektrit? (Mille eest reaalselt maksate iga kuu kõige rohkem?) 3. Kas Te kasutate kompaktpirne (nn säästupirne), kus ja miks? PRÜGI 1
Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi. 1,61-2,92 on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja 1,61 puhastamise kulu 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate (kodu + väljaspool kodu)? Teadmiseks: jooksev kaasaegne kraan kulutab 5-7 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 4-6 l (vanemad kuni 9l) vett.(Lihtsaim on fikseerida veearvesti algseis päeva hommikul ja õhtul lõppseis ning liita väljaspool kodu kulutatud kogus.) jooksev kaasaegne kraan kulutab 5-7 l vett minutis 125-175l ühe korraga kulub WC-s 4-6 l (vanemad kuni 9l) vett.12-24l ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada, aga vastuse leiate ka internetist.) 100w pirn põleks 1h kulub 0,15kg (150 grammi) põlevkivi 2
53. Nimeta soojusõlme ülesanded? Soojusallika parameetrite muutmine ja kontollimine Soojuse kandmine soojustarbiani Soojuse kulude arvestamine 54. Kus paikneb soojusõlm? 55. Kus asub soojussõlme ruum? 56. Milline ruumi temp. peab olema, ning mis teha kui ei ole võimalik nõutud temperatuuri tagada? 57. Mis peab kindlasti soojussõlme ruumis olema? 58. Millest koosneb soojussõlme ruum? (7) 59. Soojusõlm, paisupaak, trap, valamu, veearvesti, elektrikilp, soojusmõõtja SOOJUSSÕLME SKEEMID 60. Millisteks ühendusskeemideks jaotatakse küttesüsteemide ühendusi kaugküttesüsteemiga? 61. Millised neist on sõltumatud ühenduskeemid? 62. Mida kujutab endas Vahetu ühendus? 63. Mis osadest koosneb jugapumbaga ühendus? 64. Mida kujutab endas jugapumga ühendus? 65. Mida kujutab endas Segamispumbaga ühendus? -------- 66. Mida kujutab endas Soojusvahetiga ühendus
2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks? Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid. 2. Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale? - Paigaldatakse sisentorule vahetult peale selle sisenemist elamu keldrisse või kinnistu tänavapoolsese piiriäärde - Valgustatud - Ei tohi külmuda - Vaba juurdepääs 3. Kui pikk on vajaliku temperatuuriga sooja tarbevee veevõtupunkti jõudmise lubatud max aeg? 30 sekundit 4. Miks tuleb soojadesse ruumidesse paigaldatud külmaveetorud iso leerida? Kuna külmaveetorud higistavad ja võivad isegi tilkuda. 5
Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele. Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest. Ehitus: 1. puurkaevu pea , maapealne või maaalune. Puurkaevu peas paiknevad proovivõtukraan, tagasivooluklapp, liivapüünis, veearvesti, manomeeter, hüdrofoor, elektriarvesti 2. puurkaevu tüvi on puurauk mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puurkaevu varisemist ja erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. 3. Puurkaevu filter , peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega. Ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda, ei tohi mehaaniliselt ummistuda 4. Puurkaevu settetoru, on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas.
Möödavoolu kanal jah 22 4. HOONE VEEVARUSTUSE LAHENDAMINE 4.1 HOONE SOOJA JA KÜLMA TARBEVEE VARUSTUSE KIRJELDUS Vett saadakse veevärgi ühistrassist. Veevärgi ühistrassi toru veetakse majasse tehnikaruumi Ø 32 mm pemm toruga. Tehnikaruumi on ette nähtud ja projekteeritud maja vee sõlm, kus on veel veearvesti, tagasivoolu klapp ning muud tehnoseadmed. Vee torud veetakse vajalikesse kohtadesse põranda alt soojustus kihis ennem põranda valamist. (vt. Graafiline osa joonis 2) Tabel 19 Hoone tarbevee torustiku dimensioneerimine. [10] Qn V1 Diam Lõik Qn (l/s) Qa (l/s) DN (mm) Vreal (l/s) (m/s) (mm)
veevarustussüsteemi vett, leiab aset veekulu täpne arvestamine ja kuluartikli suurus on otseselt seotud kasutatud vee hulgaga. Iga päevaga jõuab inimkond lähemale arusaamisele, et kõiki meie loodusvarasid on piiratud koguses sealhulgas ka magedat joogivett. Asume üheskoos jälgima veekasutust oma kodudes ja sellega kaasnevaid kulutusi. Veearvestid korterites või eramutes lubavad piisava täpsusega hinnata meie harjumusi veega ümberkäimisel. Lugedes sagedamini veearvesti skaala näite, võime saada pildi oma pere veekulust saunaõhtul, pesupäeval või ka igapäevaselt, kulust hügieenilisteks ja elukondlikeks vajadusteks. Veekasutuse graafiline kulg teavitab kõiki tarbijaid ja Regulaarne arvestite jälgimine annab meile teada ka võimalikest kutsub jälgima tegelikku kulu leketest ja riketest veeseadmetes.
Puurkaevu manteltoru peab olema kõrgemal, kui pinnavesi või pindmine põhjavesi, sest kui teised veed manteltoru üle ujutavad, siis hakkad veed torusse tungima ningt tarbijani jõuab mitte puhas vesi! 1. Puukaevu pea: maapealne (ehitis, tavaliselt mingine putka), maa-alune (mäeküngas), pealisehitiseta (toru ots tuleb lihtsalt maa peale ning seal võib peal olla metallkaas, tavaliselt eramaal). Puukaevu peas paiknevad: liivapüünis, veearvesti, tagasivooluklapp, proovivõtukraan, elektriarvesti, manomeeter, hüdrofoor, veetöötlusseadmed. 2. Puurkaevu tüvi on puurauk, mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puuraugu varisemist, manteltoru takistab erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. Vett tohib võtta 1 puurkaevuga ainult 1 põhjaveekihist! 3. Puurkaevu filter: Filtrile esitatavad nõuded:
Materjalid terastorud tsingitudterastorud mustad torud roostevaba terasest torud Vasktorud Malmtorud Plasttorud 66 Klaastorud kummivoolikud Veevõtuseadmed ja tarvikud Veekraanid külma ja sooja vee võtmiseks veevõrgust Segistikraanid, kraanikausid, vannile, dushile WC loputuspaagid, -kraanid Ujuvkraanid Eriotstarbelised kraanid Pesumasinad Veemõõdusõlm -veearvesti, sulgeseadmed, filtrist, tühjenduskraan,vajadusel möödaviigust Abiseadmed varupaagid, hüdrofoobid, pumbad. Süsteemi projekteerimise aluseks on Eesti veevärgi süsteemi projekteerimise standardid ( EVS-id, EVS-EN-id ) Põhinõuded veevärgile 1)VEEVÄRK PEAB TARBIJALE TAGAMA ETTEANTUD KVALITEEDIGA JA VOOLUHULGAGA KÜLMA JA SOOJA (KUI ON) TARBEVEE 2) ELU-JA ÜLDKASUTATAVATES HOONETES ON VEELE NÕUTAV JOOGIVEE KVALITEET.
annaabi.ee 
