paariti vastassuundades b) šarniir-liigend raamid koosnevad kahest telikust, mis on omavahel ühendatud vertikaalse ja horisontaalse teljega liigenditega, mis võimaldavad telikutel teineteise suhtes pöörduda. 25. Masina vedrustuse ülesanne ja liigitus. Ül on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga. Elastsete elementide tüübi alusel tuntakse: a) mehaanilist – vedruterasest valmistatud leht-, spiraal- või torsioonvedrusid mis asetatakse raami ja sildade vahele b) pneumaatilist – silla ja raami vahele asetatud pneumosilinder, mis torustikuga ühendatud pneumoakumulaatoriga ja milles säilitatakse masina vastav rõhk ja c) hüdraulilist – võib olla lahendatud kas õliamortisaatoritega või hüdroakumulaatoriga vedrustusega, mis koosneb silla ja raami vahele asetatud hüdrosilindrist ja hüdroakumulaatorist, mis ühendatud masina üldisesse
0,3...1,0/1000mm. Mõjutavad tegurid: lõikeosa täpsus, lõikejõudude tasakaal, materjali homogeensus, jäikus. Pöörlev toorik Kasutada treipingi tüüpi seadmetel. Hälve väiksem. Pöörlev toorik ja lõikeriist vastassuunas. Telje hälve kõige väiksem. 7. Saagimine Sissejuhatus o Saagimine on metalli lõikamine mitmelõikeservalise tööriistaga mille laius on väike. Kasutatakse tavaliselt materjali poolitamiseks. Vedruterasest (kõvadus 50HRC) lint annab saelindile pika eluea ning HSS lõikehambad piisava kulumiskindluse. Vale saelehe pingus võib kaasa tuua ebaühtlase, “viltuse” lõike ning võib viia saelindi purunemiseni. Et pikendada saelindi eluiga on soovitatav saelint “sissetöötada”. Uue saelindiga lõikamine suurtel režiimidel kutsub esile hammaste enneaegse murdumise. Rahulik sissetöötamise periood tagab
umbes 500 N/mm². Sarruseteras võib olla väga erineva sepistatavusega. Suure sepistatavusega teras võib deformeerudes neelata väga suuri energiahulki ja sellepärast kasutatakse seda näiteks konstruktsioonides, mis peavad vastu pidama maavärinale. Sarrusevardad tavaliselt keevitatakse üksteisega kokku, kasutades kas punkt- või kaarkeevitust. Sarrusevardad saab ka lihtsalt üksteise külge siduda. Selleks on olemas erilised sarrusefiksaatorid, mida valmistatakse vedruterasest. Gaaskeevitust üldjuhul ei kasutata. Pingbetoontoodetes tõmmatakse sarrus hüdrotungraudade või elektrotermiliselt pingule. Viimasel juhul kuumutatakse sarrus enne paigaldamist tugeva elektrivoolu abil temperatuurini 300450 °C, mistõttu sarrusevardad pikenevad. Kui vardad on kuumana paigaldatud ja nende otsad kinnitatud, siis saavutab sarrus vajaliku pinge jahtumise tulemusena. Orientatsiooni põhjal jagatakse sarrus piki- ja põikisarruseks. Pikisarrus võtab vastu
survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike. Seepärast tehakse nad õhukesest elastsest lehtterasest, millele liimitakse või needitakse hõõrdkatted. Katete materjal on asbestivaba, valmistatakse need savi ja liimi segust millele on lisatud veel sideainet. Hõõrdmaterjalid peavad säilitama suure hõõrdeteguri
annaabi.ee 
