Võnkeperiood- ajavahemik, mis kulub täisvõnke sooritamiseks.[tähis t, ühik sek] Sagedus- võrdub sek sooritatud võngete arvuga, tähis on f. Ühik hertz[hz],valem f=1:t. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsuse arvuliseks väljendamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus- mass. Mida inertsem on keha, seda suurem on mass. Massi mõõdetakse kaaludega. kangkaalud ja vedrukaalud(dünamomeeter). Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha kiirus muutub, kui kehale mõjub mõni teine keha. Vastastikmõju tulemusena muutub vastastikmõjus olevate kehade kiirus. Kehade vastastikmõju tõttu muutub suure massiga keha kiirus vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud on füüsikaline suurus, mida iseloomustab 1 keha mõju teisele kehale. Jõud, millega 2 keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha kiirus muutub
ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski), mis on võrdne F üles=g õhk V . Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. Seetõttu võivadki hästipaisuvast metallist vedrukaalud ekvaatorilt kosmosesse triivida. 10. Miks muutub kivi veest välja tõstes raskemaks? Sest atmosfääri tihedus on väiksem kui vee oma, seega kivile mõjuv üleslükkejõud F ü=g V väheneb. 11. Miks on ükskõik, kas harmoonilist võnkumist kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil? Issand Jumal, ma ei teagi.. Nali, kukk, ära petsin su! Sukeldume hetkeks trigonomeetriasse: cos -90 o=sin .
veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. • Massi mõõtmine • Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. • Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. • Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg
Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. Reemo Voltri · Massi mõõtmine · Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2600 a. e.m.a. Egiptusest. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. · Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20 saj. II poolel. · Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega. Reemo Voltri Nimetus Väärtus Universum 1050 kg Päike 2 . 1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg
See on ka arusaadav, sest see oleks küllalt tülikas (eriti pindala korral). Massi mõõtmine Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid tekkisid alles pärast Newtonit. Andmeid võrdõlgsete kangkaalude kohta on juba 2500 a. e.m.a. Egiptusest. Egiptuse püramiidides on seintel kujutatud kaaludega inimesi. Ligemale 1500 aastat hilisema päritoluga on nn. margapuu e. päsmer (Egiptus). See on mittevõrdõlgne kaal. Vedrukaalud võeti kasutusele 18. sajandil, elektroonilised 20. saj. II poolel. Elektrilistes kaaludes tuleb muuta raskusjõud sellega võrdeliseks elektriliseks signaaliks. Selleks võib olla metalli takistuse sõltuvus talle avaldatavast rõhust või elektromotoorjõu tekkimine aines rõhu toimel (piesoelektriline efekt). Kaasaegsed kaalumismeetodid lubavad määrata massi täpsusega 10-9. See on täpsus, mille korral oleks võimalik 1000 tonnise massiga rongi kaaluda 1 g täpsusega.
annaabi.ee 
