hambaid. Otstarve joogis? Annab Cocale värvi ja magusa maitse. Milliseid terviseriske põhjustab? § Võib avaldada mõju lapse aktiivsusele ja tähelepanuvõimele. Vesi Mida teame? § Väga hea janu kustutaja, võid saada kasulikke mineraalaineid, jahutav, loodusest võib igal pool leida. Otstarve joogis? § Keha saab piisavalt vett, Coca colas on 89% vett, seega on ka 250 ml kogusest abi 2,5-liitrise päevase soovitatava vedelikukoguse saamiseks. Milliseid terviseriske põhjustab? § Ei põhjusta terviseriske. Kofeiin Mida teame? § On Purinaalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates, Guaraana-pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, kookospähklites ja okseiilekis. . Otstarve joogis? § Kiirendada ajutegevust,väsinud inimestel kõrvaldada unisust, taastab vaimse töövõime ja teotahte. Milliseid terviseriske põhjustab?
Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust takistamatult laiali voolata, nurk on 0°
, kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud.
Kondenseerumisel vabaneb sama suur soojushulk, kui aurustamiseks vajati. 8. Küllastumata ja küllastunud aur Lahtine anum vedelikuga Aurumine ja kondenseerumine toimuvad tavaliselt samaaegselt. Kuna õhu ja auru molekulid liiguvad korrapäratult, siis see viib auru hajumisele kogu ruumis. Sellises lahtises anumas on aurumine ülekaalus võrreldes kondenseerumisega. See viib aja jooksul vedelikukoguse vähenemisele. Kui aurumine ületab kondenseerumist, siis tähendab see, et vedeliku vaba pinna kohal olevasse ruumi mahub veel veeauru veeaur on küllastumata olekus. Suletud anum vedelikuga Kinnises anumas vedeliku vaba pinna olev aur ei saa hajuda mujale. Sellisel juhul saabub hetk, mil aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus aur ei saa minna tihedamaks ja
ühikute vahel seoseid. Tuntumad kehaosade mõõtmetest tulenevad ühikud on järgmised: 1 toll – pöidlalüli pikkus; 1 vaks – väljasirutatud pöidla ja väikese sõrme vaheline kaugus; 1 jalg – jalalaba pikkus; 1 küünar – käsivarre pikkus väljasirutatud sõrmeotstest kuni küünarnukini; 1 süld – laialisirutatud käte sõrmeotste vahe. Minevikus oli kombeks arvata, et üks süld võrdub kolme küünra või kuue jalaga. Kolm mõõtühikute süsteemi ühel pudelil. Lisaks õige vedelikukoguse määramisele saaks seda pudelit kasutada mahuühikute teisendamise vahendina - kaks ühes. Üleriigilised mõõtühikute süsteemid kehtestati 17.-19. sajandil. Kuna Eesti kuulus kuni aastani 1917 Vene tsaaririigi koosseisu, siis kehtis ka Eestis nimetatud aastani Vene pikkusmõõtude süsteem, mille peamised seosed olid järgmised: 1 toll = 2,54 cm; 1 küünar = 12 verssokit = 21 tolli = 53,3 cm; 1 arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,7 cm; 1 süld = 3 arssinat = 2,13 m;
Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust , mille ühte otsa on asetatud koormis. Kui mõõteriist asetatakse lahusesse, ujub see kas kõrgemal või madalamal, olenevalt vedeliku tihedusest. Tihedus loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt. 7. Bürett on vertikaalne, laboriseade, mis koosneb gradueeritud mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist või näpitsast.Bürett võimaldab viia uuritavasse proovi täpse ruumalaga vedelikukoguse. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel.Lugem tuleb võtta täpsusega ± 0,05 cm3. 8.Pipett on ühest otsast peeneks tõmmatud klaastorud. Neid kasutatakse vedeliku mõõtmiseks mistahes rummla gradueeritud osa piirides. Pipetid ja bürett loputatakse eelnevalt töölahusega-lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee- või teistsuguse kontsentaratsiooniga lahuse piisad pipeti ja büreti seintel ei muudaks mõõdetava lahuse kontsentratsiooni. 9
70% 70kg 945 945 1120 1295 1470 85% 60kg 1020 1020 1195 1370 1545 85% 70kg 1250 1250 1440 1525 1815 Seedimine · Joogid lähevad söögitorust maksa ja edasi soolestikku · Soolestikus imenduvad verre Süsivesikud, rasvad, valgud, vedelik, elektrolüüdid · Veri transpordib edasi organitesse · Imendumata ained liiguvad jämesoolde edasi Vedelikukoguse määrab mao tühjenemise kiirus · Mao tühjenemise kiirus määrab ära maksimaalse vedeliku tarbimise · Jookide puhul on see 1000 1200 ml tunnis Intensiivsusel 70% maksimaalsest langus · Mõõdukal koormusel soovitus Iga 15min järgselt ca 250 ml vedelikku Treenitumad higistavad vähem · Vedelikukaotus viib vere viskoossuse tõusule, see omakorda südame löögisageduse kiirenemisele · Vastupidavusaladel oleneb higistamise
nimetatakse hüpotoonilisteks need imenduvad verre veelgi kiiremini. Isotooniline on universaalne ( sisaldab vajalikke aineid, vett) Kui tugev higistamine, siis lisaks veel mineraale. Enamik müüdavaid spordijooke on isotoonilised, joogipulbrid aga hüpotoonilised. Nende erinevus on organismi imendumise kiirus. HÜPERTOONILIST spordijooki ma ise ilmselt ei soovitaks, see imendub aeglaselt. Lisaks kutsub selline enamasti hüpertooniline lahus esile maos veel täiendava vedelikukoguse lisandumise vereringest. (Spordijooki tuleb kindlasti kasutada üle 45min kestvate kehaliste koormuste puhul, et taastada organismi vedelikubilanss, energiavarud ja mineraalaainete sisaldus.) 8. Mida mõõdetakse pH abil? Milles seisneb selle teadmise kasulikkus? Näitab lahuse happelisust. Enamus bioloogilisi protsesse on pH sõltuvad. (Keharakud ei saa korralikult fuktsioneerida, kui pH tase ei ole neutraalne või kergelt happeline. Kui kehas on taastatud negatiivselt
, kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon- Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist). Kuna viskoossus sõltub temperatuurist, siis tema väärtust ei anta ilma temperatuurita, vaid alati tuuakse ära temperatuur, mille juures ta on määratud.
.................................................... 184ȱ Valmisolekȱvedelikuȱpiisavaksȱtasakaaluksȱ(00160)ȱ.................................... 185ȱ Väheneȱvedelikukogusȱ(00027)........................................................................ 186ȱ Liigneȱvedelikukogusȱ(00026).......................................................................... 187ȱ Väheseȱvedelikukoguseȱriskȱ(00028)............................................................... 188ȱ Tasakaalustamataȱvedelikukoguseȱriskȱ(00025) ............................................ 189ȱ 3.ȱvaldkond:ȱeritamineȱjaȱainevahetus...............................................................191ȱ 1.ȱklass:ȱurineerimine ................................................................................193ȱ Funktsionaalneȱkusepidamatusȱ(00020) ....................
halveneb. Niisugusel juhul varitseb aju pitsumise oht sellele järgneva ajusurmaga. Vajalikud on regulaarsed peaaju kompuutertomograafilised (CT) kontrollid. Ventrikuloperitoneaalne vedeliku ärajuhtimine: toimimisviisi ohustab peritoniit või kõhusisese rõhu suurenemine. Šuntsüsteemide ette on tavaliselt lülitatud šundiventiil, mis kontrollib määratletud rõhuga drenaažiava läbiva vedelikukoguse hulka. Ventiilidel võib olla fikseeritud või reguleeritav avanemisrõhk. Reguleeritavaid ventiile võib seadistada magnetitega (regulatsiooni ajab segamini MRI jne.) või induktsiooniga naha kaudu. Kesknärvisüsteemi põletik (meningiit, ventrikuliit) võib põhjustada valkude hulga tõusu vedelikus, mis võivad ventiilid ummistada. Sama kehtib vedelikule lisanduvate verelisandite puhul (ventriikuli verejooks jne). Šunt – kahe veresoonesüsteemi kunstlik ühendus
annaabi.ee 
