langenud. - Patsiente, mis oksendavad, isutud või kellel on mingil muul põhjusel vähenenud vedeliku tarbimine, käsitletakse 4-5% dehüdreerunutena. - Oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkib ulatuslik elektrolüütide kadu. Eriti ohtlik on K kadu. - Vedelikupuuduse tunnused: vähene kontsentreeritud uriin, polüdipsia, oliguuria, palavik, limaskestade kuivus, kõhukinnisus, kehamassi kadu, lihastõmblused, lõpuks surm. · Vedelikukadude klassifikatsioon Füsioloogilised kaod e. säilitusvajadus normaalne vedelikuvajadus ööpäevas (55-132 ml/kg) uriini eritumine, aurumine nahapinnalt, aurumine hingamisteedest, loomulik higistamine. Patoloogilised kaod oksendamine, kõhulahtisus, verejooks, palavik, liigne higistamine. Nt inimesel kehatemperatuuri tõus 1 graadi normist suureneb vedeliku eritumist 500 ml võrra ööpäevas.
Käed Keel- suhtlemise oskus ja kindlasti veel paljud nimetamata kogenud õdede puhul .... Aparaadid ja tehnika on abivahendid!!!!! Seisundi hindamise lihtsaim viis on võrdlemine patsiendi varasema seisundiga, mis aga eeldab kõigilt kvaliteetset tööd meeskonnas. Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Organismi vedelikusüsteemi seisundit ( janu, vaatlusega limaskestad nahk, diurees ja RR mõõtmine, organismist ebaloomulukult suurte vedelikukadude mõõtmine) Südame funktsiooni (pulsi sagedus, regulaarsus; RR mõõtmine) Hingamisfunktsioon ( vaatlusel huuled, nahk; hingamise sagedus mõõtmine; SpO2; arteriaalse või veeniveres O2 ja CO2 sisalduse mõõtmine- ASTRUP Mida jälgime patsiendil peale kirurgilist ravi Hinnang teadvusele Valu hindamine Opereeritud jäseme (-te) seisundit, haavade ja dreeni (-de) eritise hulka ja välimust Enamus jälgimisest on võimalik teostada