1.2. Pudelist toitmine Vahel ei ole rinnapiimaga toitmine võimalik kas lapse või ema haiguse tõttu. On palju asjaolusid, mistõttu võidakse siiski otsustada pudelist toitmise kasuks. Sellisel juhul kasutatakse sageli kuivpiimavalmistist. Kõige tähtsam on kuivpiimapulbri õige doseerimine, kasutades selleks pakendis olevat mõõtekoppa ja valmistamisjuhendis ettenähtud vedelikuhulka. Kui pudelipiima saav imik tundub olevat näljane, võib toiduhulka suurendada, kuid mitte toidu kontsentratsiooni. Nakkuse vältimiseks peavad pudel ja lutt olema väga hästi pestud ja toidukordade vahel steriliseeritud hüpokloriidilahusesse kastmise teel. Lahust tuleb iga päev vahetada. (Roper jt 1996 : 165). Enne piimaseguga toitmise alustamist või lisatoidu pakkumist tuleb nõu pidada pereõega, arstiga või ämmaemandaga
järelikult ka puudumise kiirus. Teiselt poolt suureneb ka makromolekulide soojusliikumine. Selle tulemusena võivad katkeda ahelatevahelised sidemed ja piiratud pundumine läheb üle piiramata pundumiseks. Temperatuuri, kus piiratud pundumine läheb üle piiramata pundumiseks, nimetatakse pundumise kriitiliseks temperatuuriks. 20 13. Mis on pundumisaste ja kuidas seda määratakse? Pundumise iseloomustamiseks kasutatakse puudumisastet, mille all mõistetakse vedelikuhulka grammides, mis neeldub teatud pundumistasemel ja temperatuuril ühes grammis polümeeris. kus g1 - polümeeri kaal enne pundumist, g2 - polümeeri kaal pärast pundumist. Pundumisastet võib leida ka ruumala juurdekasvu järgi. Seejuures tuleb arvestada, et pundumisega (vähemalt esimesel staadiumil) kaasueb alati kontraktsioon, s.t. pundunud polümeeri ruumala V2 on alati väiksem kui polümeeri ruumala V1 ja neeldunud vedeliku ruumala V0 summa: 14
seda ei saa pidada uriinipidamatuseks. Arvataks, et umbes 2% kõigist inimestest on uriinipidamatus nii suur probleem, et peab ravi taotlema. Uriinipidamatust esineb mõlemal sugupoolel ja kõigis vanuserühmades ning risk suureneb eaga. Põie ja kusejuha ülesanne on koguda ning hoida neerude poolt toodetud uriini ja tühjendada põis siis, kui see on aja, koha ja ümbruskonna mõttes võimalik. Põie täitudes tühjendaja lihas lõtvub, mis võimaldab koguda küllaltki suurt vedelikuhulka. Samal ajal on kusejuha ja kusepõie kaelalihased kokku tõmbunud nagu ka põieväline sulgurlihas. Selle tagajärjel on kusejuha sulgunud. Kui alga põie tühjenemine tõmbub tühjendaja lihas kokku, põiekaela ja kusejuha lihased lõtvuvad ning kusejuha avaneb. Alumiste uriiniteede tööd reguleerivad kõik organismi närvikeskused. Tegevuse tõeline koordinatsioon toimub kesknärvisüsteemis urineerimiskeskuses.
annaabi.ee 
