pH= Katseandmed E=0,212V Katsetemperatuur t=24°C Arvutused küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (24 -25)=0,20001 V kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979 arvutatud pH = = 4,87 Tegelik pH oli aga 4,0 Katsevea arvutus: P=*100%=21,75% Järeldus: Mina sain katse ja arvutuste tulemusena uuritava lahuse pH-ks 4,87. Tegelik pH oli aga 4,0. Veaprotsendiks sain 21,75%. Viga võis tulla sellest, et lisati liiga palju kinhüdrooni või mõnest teisest katse jooksul tehtud viga. Lähtudes veaprotsendist võib lugeda katse ebaõnnestunuks.
760 mmHg = 101325 Pa 19,8 mmHg = pHO (Pa) Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1. Eraldunud vesiniku maht normaaltingimustes V0 = V0 =dm3 2. Metallitüki mass eraldunud vesiniku mahu järgi Mg + 2HCl MgCl2 + H2 M(Mg) = 24,3 g/mol m= = 8,2 mg 3. Suhteline viga 100% = 1,6% Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli leida magneesiumi mass lähtudes katses eraldunud vesiniku mahust. Tegin katset kaks korda. Veaprotsendiks tuli 1,6, mis on hea tulemus. Alguses oli see number suurem, aga peale korrektuuride tegemist oma arvutustes ning ümmardamises kahanes ka veaprotsent.
Arvutada magneesiumi mass. Arvutada katse absoluutne viga, lähtudes magneesiumi tegelikust massist 7,9 mg ja katseliselt määratud massist ja suhteline viga. Kokkuvõte või järeldused. Katse tegemisel juhindusin 1.laboratoorse töö juhendist. Katsetulemuste põhjal tehtud arvutused andsid magneesiumitüki, mida katses kasutasin, massiks 8,25 mg, magneesiumitüki tegelik mass pidi aga olema 7,9 mg. Tulemuste vahe annab veaprotsendiks 4,43%. Selle põhjuseks võivad olla erinevad asjaolud. Kuna antud katses oli mitu arvutustehet, võib üheks põhjuseks olla kindlasti ümardamised. Teiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et büretilt näidu võtmine silmaga mõõtes ei pruugi olla kõige täpsem. Kokkuvõttes arvan, et katse on üsnagi õnnestunud, kuna veaprotsent on suhteliselt väike.
annaabi.ee 
