docstxt/133041104791473.txt
I, mA U, V Nl, mW n, % emj-U 96 0 0.00 0.00 2.80 b 0.95 1 86 0.40 34.40 14.29 2.40 t 2.0 2 80 0.60 48.00 21.43 2.20 xn 50 3 74 0.79 58.46 28.21 2.01 l(U) 0.05 4 68 0.91 61.88 32.50 1.89 täpsklass U 1.5 5 62 1.10 68.20 39.29 1.70 täpsklass I 1 6 56 1.25 70.00 44.64 1.55 l(I) 1 7 50 1.41 70.50 50.36 1.39 ep(U) 0.75 8 44 1.52 66.88 54...
l1 l2 R Rx 5.00 5.00 688.9 688.900 4.97 5.03 672.0 663.984 5.06 4.94 696.9 713.829 t(n-1,b) 2.3 5.11 4.89 711.9 743.928 4.90 5.10 635.7 610.771 684.282 l1 l2 R Rx 5.00 5.00 538.8 538.800 4.97 5.03 530.8 524.468 5.06 4.94 549.9 563.258 4.90 5.10 516.4 496.149 ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 4 OT KOMPENSATSIOONIMEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi elektromotoorjõu Mõõteskaalaga potentsiomeeter, nullgalvanomeeter, määramine. pingeallikas (alaldi), uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja elektromotoorjõu (emj, ε) määramiseks. Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe ( ) ϕ A−ϕ B ja lõigul mõjuva emj algebralise summaga: UAB = ϕ A−ϕ B+ ε. (1) Kui ahelalõik ei sisalda emj allikat, siis UAB =ϕ A−ϕ B ....
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edasp...
Mõõtmised kruvikuga Kruviku samm jaotiste arv trumlil null-lugem Katsekeha paksus Tabel 4 Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Arvutused koos veaarvutustega Mõõtmistulemuste aritmeetilise keskmise saab arvutada valemiga (1): kus n on mõõtmiste kordade arv. A-tüüpi standardmääramatuseks ua(dk) on aritmeetilise keskmise eksperimentaalne standardhälve (2): Kuna juhuslikud mõõtehälbed on jaotunud normaalselt, siis saab aritmeetilise keskmise A-tüüpi laiendmääramatuse Ua(dk) = kua(dk) leida järgmise valemiga (3): kus katteteguriks k on Studenti tegur tn-1,, mille väärtus on antud juhul 2,3. Usaldatavus on antud juhul 0,95.