3. Lõõgastusfaas Nii nagu süstol, nii algab ka diastol lühikese 50 msek faasiga, kus kõik klapid on veel suletud. Peale seda langeb rõhk vatsakestes 0 mmHg-ni. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kodades valitsevast rõhust (~10 mmHg), avanevad atrioventrikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumine süstoli jaoks. A.Vahtramäe 2011 5 4. Täitumisfaas Selles faasis tõuseb vatsakestesisene rõhk vaid vähesel määral. Normaalse südamefrekventsi korral on vatsakeste täitumine kodade kontraksiooni alguseks peaaegu lõppenud, nii et kodade süstol annab vaid 8%-list mahulisa. Suuremate südame löögisageduste korral aga lüheneb diastol märgatavalt ja siis aitab kodade kontraktsioon vatsakeste täitumisele oluliselt kaasa. (Nii näiteks lüheneb süstol südame löögisagedusel 150 x/min kuni 0,25 sekundini ja diastol 0,15 sekundini
Vatsakeste tsükkel Asünkroonne kontraktsiooni faas - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatajaks on vatsakeste lihasteni jõudnud impulss. Toimb rõhu tõus, mille tulemusena hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaasklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Isomeetriline kontraktsioonifaas - peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud, kuid südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb vatsakestesisene rõhk järsult, ilma et nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal.
Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus. Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsioonifaasiga 0,05seki, atrioventikulaarklapid on veel avatud. Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim.isomeetrilise kontraktsiooni faasiks. 0,05seki. Kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis, 80mmHg ja paremas vatsakeses on rõhk
annaabi.ee 
