Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur  moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi  seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest
teda kaitseb luustunud rinnakorv. Sda on umbes suure rusika suurune. (Meestel kaalub 300g, naistel veidi viksem ja kergem). Sda on mbritsetud sidekoelisest sdamepaunaga, sein koosneb sdamelihaskoest. 8)Kirjelda sdametsklit. Sdame tskklitel on 3 osa: A)Kodade kokkutmme(0,1s)- Vatsakesed on ltvunud. Veri surutakse kodadest vatsakestesse. B)Vatsakeste kokkutmme(0,35s)- Kojad on ltvunud. Vatsakeste ruum vheneb ja rhk suureneb, sulguvad hlmasedklapid. Kui rhk vatsakestes letab rhuarterites, avanevad poolkuuklapid ja veri vljub. C)ldine ltvumine(0,4s)- Vatsakeste mahl suureneb ja rhk langeb, sulguvad poolklapid. Kui rhk vatsakestes langeb madamale kui kodades, avanevad hlmase klapid ja veri voolab vabalt kodadest vatsakestesse. 9)Milline thtsus on sdamelihasel, sdameveresoontel (prgarterid ja veenid), sdameklappidel? Sdameklapid kindlustavad vere hesuunalise liikumise. 10)Kirjelda ja joonista suurt e. keha- ja vikest e. kopsuvereringet.
1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem – siis, kui kojad kui vatsakesed on diastolis – hjiljem selgitus). Kodade süstol väga lühike – 0,1 sekundit. Selle ajaga ei jõuaks kojad koguv erd vatsakestesse lükata. 2) Vatsakeste süstol – selle ajal vatsakeste lihased tõmbuvad kokku ja rõhk vatsakestes tõuseb. Veri otsib vatsakestest väljapääsu. Kaks võimalust: kas läheks tagasi kodadesse või vatsakestest välja. Tagasi ei saa minna, sest atrioventikulaarklapid sulguvad. Rõhu edasise tõusu korral vatsakestesse avanevad poolkuuklapid – see saab toimuda siis, kui rõhk vatsakestes ületab rõhu suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Rõhk peab olema vasakus ja paremas vatsakestes ei pea olema rõhud ühesugused, sest aordis ja kopsuarteris erinevad
repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg)
veresoontest vatsakeste lõõgastudes. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade lõõgastumine. Kodade kokkutõmbe järel toimub vatsakeste kokkutõmme. Selle aja jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel tõuseb rõhk kokkutõmbuvais vatsakestes, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit.
varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti- vasakust vatsakesest ja kopsuarterisse- paremast vatsakesest. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine
Perikard on kinnitunud diafragma külge ja hoiab südame tippu paigal (hoiab ka ära südame liigse paisumise verega täitumisel). Südame sein on 3-kihiline: endokard (ühekihiline entodeel, mille all on sidekoe kiht; katab kambreid ja klappe), müokard (kardiomüotsüüdid, võimelised genereerima AP), epikard (mesoteliaalsed rakud, mis moodustavad seroosse perikardi vistseraalse lestme). Müokardi lihaskiud on formeerunud erineva kuluga osadeks, eriti vatsakestes: longitudinaalsed (välimine), ringikujulised, põikisuunas (seesmine). Veri täidab oma ülesandeid pidevalt ringluses olles (vormelemendid, hormoonid, temp.). Liikumapanevaks pumbaks on süda. Südamel on parem ja vasak pool – 2 lihaselist õõneselundit, millel on koda ja vatsake (kokku 4 kambrit). Parem pool võtab vastu hapnikuvaese (venoosse) vere kogu kehast ja saadab selle kopsu. Kopsus veri rikastub hapnikuga ning jõuab vasakusse südamepoolde, kust jaotub
ventrikulaarseid ekstrasüstoleid (Herold1999). Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool asub ektoopiline kolle, seda enam deformeerub ja laieneb QRS-kompleks, sest depolarisatsioon levib vatsakestes algul normaalsele vastupidises suunas (Jaanson 1996, Maramaa 1991) (vt joonis 1). Joonis 1
pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus Südame põhimikul, suurt veresoonte algusosade piirkonnas, pöördub epikard ümber ja moodustab veel ühe kesta  südamepauna e perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb pilujas
Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga (0,1 sekundit). Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit.
väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud . Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme
kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel. Kui kolm või enam kodade ilmpulssi ei jõua vatsakesteni, nimetatakse seisundit A-V blokaadi kaugelearenenud vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt vatsakestele täiesti katkenud: kojad kontrahheeruvad siinussõlmest tulevatest impulssidest ja vatsakesed vatsakestes asuva keskuse juhtimisel. Totaalse A-V blokaadi puhul esineb tõsine hemodünaamikahäire minutimahu vähenemise tõttu, mis võib väljenduda isegi puhkeolekus. See areneb osalt kodade pumbafunktsiooni puudulikkusest, osalt südame võimetusest kohaneda tunduvalt suurema löögimahuga. Kehalisel koormusel peab minutimaht suurenema löögimahu arvel, mitte südamesageduse suurenemisest
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed.
00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõhk südamest kaugenedes langeb sellepärast, et ta peab ületama hõõrdumist vastu südame seina
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed
Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine (0,7 sek). Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning järgneva 0,25 sek jooksul paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel veri aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide
Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja Âjuhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja Âjuhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale
Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta  südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus  pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid.
Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid. 114. Südamenärvid.
Südamelihase kontraktsioon toimub tänu erutusjuhtesüsteemile. Südamelihase rakupiirid ei takista impulsse otsest levikut ühest rakust teise funktsioneerides praktiliselt nagu üks rakk ja südamelihasekiududes erisuguseid kokkutõmbeid ei toimu. Südamelihasraku membraani akktsioonipotensiaal algab kiire depolarisatsiooniga, kestes 0,2 sek, olles suurema osa uute impulsside suhtes tundetu. Järgnev lihase kontraktsioon vältab 0,15 ja vatsakestes 0,3 sek. Ajavahemikud lühenevad kui südame löögisagedus kasvab. Sümpaatilised saabuvad närvikiud kiirendavad ja parasümpaatilised aeglustavad südame tööd. Süda suudab töötada ka autonoomselt.(3) Südame erutusjuhtesüsteem koosneb atüüpilisest lihaskoest, kuhu kuuluvad sinuatriaal- ja atrioventrikulaarsõlm, His´i kimp, His´i kimbu sääred ja Purynê kiud.(1) Sinuatriaalsõlm asub parema koja seinas õõnesveenide suubumiskohal. Südame kontraktsiooni käivitab
vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi. Kõvakest  koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks. Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni 160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad  sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju
mõlema koja PQ-lõik Mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks Väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese T-laine Vatsakestes tekib lõõgastus ST-segment Näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard 10. Mõisted Erutuvus Südamelihase võime erutuda Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate impulsside mõjul Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama
(allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool Rsakki Qga ja Rsakist tagapool S ga. P ja Tsakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. Psakk  väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQlõik  mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRSkompleks väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Qsaki alguses kojad lõõgastuvad. Tlaine  vatsakestes tekkib lõõgastus. STsegment  näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. 6 Vatsakeste töö faasid pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AVklappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses
(allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S- ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk  väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik  mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad. T-laine  vatsakestes tekkib lõõgastus. ST-segment  näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard. Vatsakeste töö faasid- pinguldus, väljutus ja lõõgastus ja täitumisfaas. Pinguldusfaasis vatsakeste süstoli alguses põhjustab vatsakeste sisene rõhu tõus otsekohe AV-klappide sulgumise. Väljutusfaasis rõhk vasakus vatsakeses ületab diastoolse aordirõhu (80 mmHg), avaneb aordiklapp ning algab vere väljutamine südamest.Aordiklapi sulgus tähendab vatsakese süstoli lõppu.
Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile 111. Südame paun, selle moodustamine, tähtsus Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi.
Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile 111. Südame paun, selle moodustamine, tähtsus Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi.
Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70-75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV-klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd
süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, väikeaju poolkerade vahel väikeajusirbi ja aju ristilõhes, kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk. Ajuvedelik kaitseb aju ka mehaaniliste vigastuste eest. 161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom:
Arteriaalne vererõhk Südame toonid 30. Südame tsükkel (faasid, vere liikumine eri faasides). Südame sagedus, löögimaht ja minutimaht. Südame tsükkel: Süstol e. kontraktsioon Diastol e. lõõgastumine Süstol + Diastol = südametsükkel Tsüklite arv minutis = südamesagedus Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70- 75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV- klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd
Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle esimese 0,05 sekundi jooksul leiab aset kodade-vatsakeste vaheliste klappide sulgumine, seejärel 0,05 sek vältel kokkutõmbuvais vatsakestes rõhu tõus, mistõttu avanevad aordi ja kopsuarteri poolkuuklapid ning veri paisatakse vatsakeste jätkuva kokkutõmbe tagajärjel aorti (vasakust vatsakesest) ja kopsuarterisse (paremast vatsakesest). Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. 4. Südame löögisagedus e. pulss
Vere ühesuunalise liikumise tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodedevatsakeste e atrioventikulaar e.hõlmased klapid, ning poolkuuklapid, e.semilunaarklapid. Südameklapid paiknevad mõlema vatsakese sisse- ja väljavooluavades ning tagavad vere ühesuunalise liikumise. v. cava -> parem koda ->parem vatsake -> kopsu arterid -> kopsud -> kopsu veenid -> vasak koda ->vasak vatsake -> aordi kaudu organismi laiali, va. kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal. Süda on õõnesorgan, mille põhiliseks struktuuriks on südamelihas ehk müokard. Müokardi rakud – müokardiotsüüdid - on erutuvad, võimelised genereerima APd. Müokard koosneb kahest osast:
Kui mingi südame osa tõmbab kokku, siis veri surutakse seal sees kokku ja rõhk tõuseb (ja vastupidi). Vere liikumine südame ühest osast teise saab toimuda klappide kaudu. 1. Start: Kodade süstol – kodade süstol on lühike - kestus on umbes 0,1 s. Kojad tõmbuvad kokku, rõhk nendes tõuseb ja kogu veri lükatakse kodadest vatsakestesse läbi klappide. Seega kojad tühjendatakse täielikult. Järgneb vatsakeste diastol. 2. Vatsakeste süstol - rõhk vatsakestes tõuseb. Veri püüab kodadesse tagasi pääseda, aga ei saa, sest atrioventrikulaarklapid sulguvad. Selle sulgumisega kaasneb heli – südame 1.toon e süstoolne toon (heli tekib kõõlusniitide pinguldumisest, mis on klapihõlmadega ühendatud). Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi ja muutub suuremaks rõhust suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Selle tõttu avanevad poolkuuklapid. Vasakust vatsakesest paisatakse veri aorti ning paremast vatsakesest kopsuarterisse
Kui mingi südame osa tõmbab kokku, siis veri surutakse seal sees kokku ja rõhk tõuseb (ja vastupidi). Vere liikumine südame ühest osast teise saab toimuda klappide kaudu. 1. Start: Kodade süstol – kodade süstol on lühike - kestus on umbes 0,1 s. Kojad tõmbuvad kokku, rõhk nendes tõuseb ja kogu veri lükatakse kodadest vatsakestesse läbi klappide. Seega kojad tühjendatakse täielikult. Järgneb vatsakeste diastol. 2. Vatsakeste süstol - rõhk vatsakestes tõuseb. Veri püüab kodadesse tagasi pääseda, aga ei saa, sest atrioventrikulaarklapid sulguvad. Selle sulgumisega kaasneb heli – südame 1.toon e süstoolne toon (heli tekib kõõlusniitide pinguldumisest, mis on klapihõlmadega ühendatud). Rõhk vatsakestes tõuseb veelgi ja muutub suuremaks rõhust suurtes veresoontes (aordis ja kopsuarteris). Selle tõttu avanevad poolkuuklapid. Vasakust vatsakesest
BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR) KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID) 1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS. VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON QS – KODADE LÕÕGASTUS QRS-KOMPLEKS-VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE. T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD VERE KOOSTIS: ERÜTROTSÜÜDID, LEUKOTSÜÜDID, TROMBOTSÜÜDID ERÜTROTSÜÜTIDE FUNKTS NING NORM NAISTEL JA MEESTEL- FUNKTS: HAPNIKU TRANSPORT KUDEDESSE JA SÜSIHAPPEGAASI TRANSPORT KOPSUDESSE NORM: NAISTEL 4,0-5,5x1012/liitris; MEESTEL 4,5-6,0x1012/liitris LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE. NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES
nende maht muutuks. Väljutusfaas - kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis ja parema vatsakese rõhk on suurem rõhust kopsuarteris, siis avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse järsu tõukega kopsuarterisse. Väljutusfaasi lõpus vatsakeste lihas lõõgastub ja vatsakeste siserõhk hakkab langema. Lõpuks sulgevad poolkuuklapid, mis takistavad vere tagasivoolamist vatsakesse diastooli ajal. Isomeetriline lõõgastuse faas - Vatsakestes langeb rõhk peaaegu nullini. 10 Täitumisfaas - algab ajal, mil rõhk vatsakestes on madalam kui rõhk kodades ja avanevad atrioventikulaarklapid. Mahu muutumine tsüklis • Lõppdiastoolne maht - vere maht vatsakeses diastoli lõpus (ca 125ml) • Löögimaht - süstoli jooksul vatsakesest väljapaisatava vere maht (70ml)
1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi
Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s) Vatsakestes on mõlemates 150 ml verd – vatsakeste lõppdiastoolne maht Vatsakeste tsükkel : Vatsakeste süstool (0.35-0.37s) Vatsakeste lihaseni jõuab erutusimpulss (Q-saki algus) Asünkroonne kontraktsiooni faas (0.05s) – atriventrikulaarklapid on avatud Atrioventrikulaarklapid sulguvad (et veri ei voolaks kodadesse tagasi) → 1. Südametoon Isomeetriline kontraktsioon (0,05s) - vatsakese rõhu tõus
paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südameseina ehitus Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades. VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 27 113) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus Epikard pöördub südame põhimiku piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Südamepaun on kokku kasvanud diafragmaga
Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD  elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD  kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD  seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid  kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks
Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid – kodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks
Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.suistikud 52 111) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD  elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD  kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD  seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 110) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised. Südameklappe on kahte liiki: 1) Kodade vatsakeste vahelised klapid  HÕLMKLAPIDkodade ja vatsakeste vahel on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks
algusega) Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R- saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust) P-sakk - väljendab erutuse levikut üle mõlema koja PQ-sakk - mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest QRS-kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad lõõgastuvad T-laine - vatsakestes tekib lõõgastus ST-segment - näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase: Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4
Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades ka kõiki süvendeid nende pinnal. PeaÂja seljaaju ämblikuvõrkkesta ning kõvakesta vahele jääb subduraalruum. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum. 29 Kõvakesta ja lülisambakanali pinna vahel paikneb epiduraalruum. Ajuvedelik e. liikvor asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on 150-200 ml. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv.
lõõgastumine (0,4 s). kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd.kui südame löögisagedus on 70 l/min siis on ühes tunnis ringluses umbes 294 l verd. 24 tunnis 7096 l.Hästi treenitud inimestel on see veelgi suurem. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism  selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus  erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus  südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele
Atrioventrikulaarklapid avanevad ,sest vatsakeses on madalam rõhk, ta on lõõgastunud. Kodade süstol- kodade kontraktsioon surub väikese lisahulga (viimase 20%) verd vatsakesse. Samal ajal vatsakesed on diastolis. Vatsakese süstol: 1) Isovolumeetriline kontraktsioon- Atrioventrikulaarklapid surutakse kinni (vere poolt, mis surub nende vastu vatsakese poolt), kuid rõhk pole veel piisavalt suur, et poolkuuklapid avaneksid. 2) Väljutusfaas- vatsakestes on suurem rõhk kui arterites, poolkuuklapid avanevad ja veri väljub Samal ajal kojad diastolis ja täituvad. AV klapp on kinni. Vatsakese diastol 3) Isovolumeetriline lõõgastus 4) Vatsakesed lõõgastuvad, rõhk väheneb, poolkuuklapid sulguvad, sest veri hakkab hetkeks tagasi voolama, surub klapid kinni arterite poolsest küljest. 5) Täitumisfaas e hiline diastol vt eespool. Vatsakeste lõõgastumine põhjustab AV klappide avanemise.
lõõgastunud; *algab vatsakeste üheaegne kontraktsiooniga; *peale kontraktsiooni algab vatsakeste lõõgastumine. kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70ml verd. Parema vatsakese töö on 6-7korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism  südame võime rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus  erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus  südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus. Erutunud südamelihas muutub uutele ärritustele vastuvõtmatuks e. refraktaarseks, mis
kontraktsiooni jõud ja tugevus muutub vastavalt tingimustele. Puhkeolekus paiskab süda vereringesse kummagi vatsakese iga löögiga umbes 70 ml verd.kui südame löögisagedus on 70 l/min siis on ühes tunnis ringluses umbes 294 l verd. 24 tunnis 7096 l.Hästi treenitud inimestel on see veelgi suurem. Parema vatsakese töö on 6-7 korda väiksem vasaku vatsakese tööst, sest rõhk kopsuarteris on aordirõhust sama palju madalam, löögi- ja minutimaht mõlemas vatsakestes võrdne. *Automatism  selle all mõistetakse südame võimet rütmiliselt kontraheeruda, sõltumata välisest ärritusest. On kindlaks tehtud, et südame automatism on tingitud sellest, et erutus tekib südames endas ja kandub juhtesüsteemi kaudu edasi kõikidesse südamelihase piirkondadesse. *Erutuvus - ; *Erutuse juhtivus  erutusjuhte süsteem; *kontraktiilsus  südamelihase kokkutõmme. Südamelihase refraktaarsus
Süstol tähendab vatsakeste kokkutõmmet, diastol aga on kahe süstoli vaheline aeg. Kojad tõmbuvad kokku ülalt alla, surudes verd kummastki kojast vastavasse vatsakesse. Vatsakesed tõmbuvad kokku alt taha, surudes verd vatsakestest kopsutüvesse ja aorti. 761 Diastoli lõpus on vatsakesed verega täitunud (diastoli lõpus toimuv täitumine = eelkoormus). Seejärel pinguldub vatsakeste lihaskude, rõhk vatsakestes tõuseb ning hõlmased klapid sulguvad, takistades vere tagasivoolu kodadesse. Lõpuks avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse veresoonte takistuse vastu soontesse (= järelkoormus). Ühekorraga soontesse surutav verehulk on südame löögimaht. Joonis 51.4. Südame erutustekke ja -juhtesüsteem Süstoli lõpus vatsakeste müokard lõtvub, poolkuuklapid sulguvad ja hõlmased klapid avanevad. Veri voolab kodadest vatsakestesse ja diastoli lõpus viib kodade süstol vatsakeste täitumise
annaabi.ee 
