vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju 8) mis moodustavad spinaalsegmendi, palju neid on iga närvipaar koos vastava seljaaju hallaine osaga; inimesel on 31 paari spinaalsegmente: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 9) otsaju telencephalon’i jaotus (2) 1. poolkerad 2. kommissuurid
moodustub samuti ristvöödilistest kiududest, kuid vastandina vöötlihaskiududele on need eranditult kõik isekeskis peenemate kiudude kaudu võrkjalt seostunud; pealegi koosnevad südamelihasekiud silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest.Südamelihaskiud koosnevad silinderjatest, omavahel otste kaudu seostunud rakkudest. Osa südamelihasekiude , mis on kohanenud südamesisese erutuslaine edasikandmiseks, on koondunud iseseisvaks, kodasid vatsakestega ühendavaks südame erutusjuhtesüsteemiks. Erutusjuhtesüsteemi kiud on südamevatsakestes tavalistest südamelihasekiududest jämedamad ning sarkoplasma- ja glükogeenirikkamamad. Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, suva järgi ehk tahteliselt kontraheeruvaid organeid - lihaseid. Vöötlihaskude koosneb pikkadest ja suhteliselt jämedatest silinderjatest kiududest, mida väljaspoolt ümbritseb õhuke membraan- sarkolemm. 7) Närvikude
Defektid: Häired neuronite tekkimisel, migratsioonis ja korrektsel paigutumisel oma õigetesse positsioonidesse põhjustavad mitmesuguseid erineva raskusastmega arenguanomaaliaid (nt lissentsefaalia tüüp I ja II, makro- ja mikrotsefaalia, polümikrogüüria, heterotoopia jmt), mille tagajärgedeks on enamasti motoorne ja kognitiivne kahjustus või epilepsia Neurogenees täiskasvanud organismil: Väike osa radiaalse gliia rakke säilitab oma apikaalse kontakti vatsakestega ja muutub täiskasvanu tüvirakkudeks Aktiivne sekundaarne neurogenees on ruumiliselt piiritletud peamiselt subgranulaarsesse tsooni (SGZ) hippokampuse hammaskäärus ning subventrikulaarsesse tsooni (SVZ) külgvatsakestes Neurogeense potentsiaaliga neuraalsete tüvirakkude (NSC) populatsioone on leitud täiskasvanud ajukoorest, mandelkehast, hippokampusest, väikeajust , seljaajust, hüpotaalamusest, juttkehast (harva prolifereeruvad, vaikivas olekus) 39
annaabi.ee 
