Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Vatsakeste muskulatuur on algul tagasihoidlikult arenenud (pakseneb lapse arengu käigus, oleneb, millal hakkab romama ja kõndima jne). Pärast 10. Eluaastat alles ületab vatsakese kasv kodade oma (eriti just vasak vatsake).Lapseeas ei tohi anda vähga suuri koormusi (ei tasu neid panna suure koormusega trenni enne kooli, sest tema südamelihas on arenemata, halvemal juhul venib vatsake välja). Südame kasv ja areng kestab 18-20. Eluaastani.
Vatsakestesse – soonkest moodustab hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku 2) ÄMBLIKUVÕRKKEST – õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle – ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga 3) KÕVAKEST – tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi – täidab luuümbrise funktsiooni

Vatsaatsidoos - tekib suurte jõusöödakoguste korraga söötmisel.
Vatsake on lõõgastunud, veri on voolanud kotta,on jõudnud kätte hetk, mil kojas on kõrgem rõhk kui vatsakeses ning atrioventrikulaarklapp avaneb punktis A, jätkub vatsakese täitumine, kuid rõhk suureneb väga vähe.
Vatsakesest – aort-arterioolid-kapillaarid-veenid- lõpeb õõnesveenidega, mis suubuvad paremasse kotta. SVR algab aordiga , mis väljub südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalset verd kõikidesse elunditesse.

Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb.
Vatsake on nüüd suletud kamber ja ülejäänud lõõgastumine toimub sellises olekus, lõpuks, kui rõhk on madalam kui kojas, avaneb mitraalklapp e üks hõlmalistest klappidest ning tsükkel algab otsast.
Vatsakeste tsükkel - kodade kokkutõmbele järgneb vatsakeste kokkutõmme, mille algatajaks on sinna jõudnud erutusimpulss (Q-saki algus). Vatsakeste kokkutõmme algab asükroonse kontraktsiooni faasiga.

Vatsake – südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse.
Vatsakeste virvendus – Asüstoolia asüstoolia Kehasisene Üle 15°C Alla 15°C (?) temperatuur Seerumi Alla 12 mmol/l Üle 12 mmol/l kaaliumitase
Vatsakeseklapp e. mitraalklapp. Parema vatsakese ja kopsuarteri vahel asub kolmehõlmaline poolkuuklapp- kopsutüveklapp e. pulmonaalklapp.

Vatsakesest – kopsuarterid-kopsu arterioolid (hargnevad kopsudes)-kapillaarid-veenid- lõpeb kopsuveeniga, mis suubub vasakusse kotta.
Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil.
Vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp.

Vatsas on fakultatiivsed anaeroobid (tarvitavad vähese hapniku ära) ja obligatoorsed anaeroobid.
Vatsakesed - vasak koda, vasak vatsake (arteriaalne veri); parem koda, parem vatsake (venoosne veri).
Vatsamikroobid on anaeroobsed ning nende elutegevus avaldub käärimise ehk anaeroobse fermentatsioonina.

Vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp.
Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein.
Vats on esimene koht, kus toimub mäletsejatel liitlipiidide hüdrolüüs.

Vatsakeste juhtesüsteem on kõige vähem tundlikum parasümpaatilisele inervatsioonile.
Vatsa sisemus on kaetud hattudega, mis on eriti suured vatsa alumises
Vatsakeste süstol – veri surutakse vatsakestest aorti ja kopsutüvesse.

Vatsakeste virvendus on tavaliselt äkksurma üks peamistest põhjustest.
Vatsake - südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu
Vatsakeste tsükkel - Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol.

Vatsavedeliku nh3 - N sisaldust stabiliseerib vatsa-maksa ringe.
Vatsakesse - just sealt saab alguse suur vereringe.

Vatsakestest on vasak suurem ja ulatub südame tippu.
Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem kodade seinast.

Vatsake - selle kaudu väljub veri südamest.
Vatsakeseklapiga ehk parema atrioventrikulaarklapiga.
Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Vats – teeb koostööd võrmikuga.

Vote UP
-2
Vote DOWN
Vatsa ph on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Vatsakeste depolarisatsioon on kombinatsioon elektrilise impulsi samaaegsest levimisest läbi aksesoorse juhtetee ja atrioventrikulaarsõlme.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun