hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul
Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast valkjat või tumedat ( tüüpiline ebajahukastelistele ja jahukastelistele ). *Vatitaoline või kohev , valge või hall kirme ( omane mõningatele kott ja teisseente liikidele) 5.Pustulid (tüüpiline roosteseentele) eoste kogumikud ümmarguste või ovaalsete erineva suuruse ja värvusega padjanditena. 6. nõed(seenpatogeenid) tume tolmav või mittetolmav eoste mass on kahjustatud taimeosadel. Nt nisu-kõvanõgi, nisu-lendnõgi, odra-lendnõgi, kaera- lendnõgi jne 7.närbumine( Seen, bakter , viirushaigused ) Eristatakse: mittenakkuslik
samuti hakata arenema saproleegniad. Saprolegnioos võib esineda kaladel aastaringselt, kuid nagu viimaste aastate uurimistulemused näitavad, on erinevail seeneliikidel veetemperatuuri suhtes erinevad nõuded. Kõige enam esineb saprolegnioosi siiski kevadel ja sügisel.Haiguse varajases staadiumis täheldatakse kalade kehapinnal, uimedel ja lõpustel peeni valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad
Saprolegnioos võib esineda kaladel aastaringselt, kuid nagu viimaste aastate uurimistulemused näitavad, on erinevail seeneliikidel veetemperatuuri suhtes erinevad nõuded. Kõige enam esineb saprolegnioosi siiski kevadel ja sügisel.Haiguse varajases staadiumis täheldatakse kalade kehapinnal, uimedel ja lõpustel peeni valgeid niidikesi. Mõne päeva pärast tekib tabandunud piirkondades valkjas või hall vatitaoline katt, mis koosneb seeneniidistikust ja nekrotiseerunud epiteelirakkudest (joonis 41, foto 27). Saproleegniad võivad tungida edasi nahaalustesse kudedesse, lagundada need ja jõuda siseorganiteni. Seene arenemise kiirus ja kudede kahjustused olenevad kala seisundist (organismi üldseisundi nõrgenemisel areneb seen kiiremini), vee temperatuurist, gaaside sisaldusest, vee reostatusest ja teistest keskkonnatingimustest. Elutingimustest olenevalt kalad tervistuvad või hukkuvad
annaabi.ee 
