NSV Liidu ja Läti vahel. 10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 2 1940. aasta
aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule
10. okt. VAP NSV Liidu ja Leedu vahel Hitler kutsub Algab baltisakslaste Algab baltisakslaste baltisakslased kodumaale. lahkumine (Umsiedlung). lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 1940. aasta
parteijuhid. ENSV häv. pat. juhiks kindralmajor Nikolai Rakutin, siis Okojev ja Pasternak. Pataljonid paiknesid maakonnakeskustes või vallamajades. Rindevõitlusele ka ja see tegi pataljonidele lõpu. Veel neist moodustati Eesti kütipolk ja Narva kütipolk, Venemaale need. Osalesid ka Lätist põgenenud aktivistid. Mõrvati ca 2200 inimest. Mobilisatsioon Punaarmeesse 4 Esialgu mobilisatsiooni ei teostatud, kuna vastvallutatud ala peeti ebausaldusväärseks. Kuid vajadus. 30. juunil kutsealuste (aastail 1919-1922 sündinud) ja reservohvitserid. 20. juulil üldmobilisatsioon. (1907 -1918 sündinud). Ei huvitanud, et mobilisatsioon vastuolus rahvusvahelise õigusega (okupeeritud aladelt ei tohi mobiliseerida). Kutsealuste mobilisatsioon hõlmas kogu Eestit, üldmobilisatsioon aga vaid Põhja-Eestis, lõunapoolsed maakonnad juba sakslaste käes
Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule
Pop: 50milj. Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri. 27 eKr kuulutas vabariigi taastatuks ja andis senatile võimu, kahandas liikmeskonda 900-600, kuid juhtis reaalselt riiki edasi kooskõlas senatiga. Jättis enda valitseda vastvallutatud provintsid, kus enamus sõjaväge ja jäi seega imperatoriks (sõjavägede ülemjuhataja). Vanemad turvalised provintsid jäid senati valitseda. Samuti: alaline konsul, eluaegne tribuunivõim (rahva kaitsja), pater patriae, divi filius, pontifex maximus, esimene senaator ehk princeps = riigi esimene kodanik, mis muutus keisri tiitliks à printsipaat. Imperator Caesar Augustus. Kõik ametid kollegiaalsed. Senat seadusandlikuks, keiser pidi heakskiidu saama
1600-1601 olid rootslastele edukad, hõivati lõuna-eesti, põhja-läti ainus mida ei suudetud ära võtta oli Riia linn. Põhjuseks edule oli neid takistamas polnud kedagi, Poola sõdis mujal, , väiksed väed olid eirnevate linnuste juures. Poolakate edule aitas kaasa ratsavägi, millele rootsi ajalvägi ei suutnud vastu panna. Seejärel suutis poola riik lõpetada teised sõjad ja pööras oma pilgud Liiivimaale, ja järgnesid vasturünnakud, ja rootslased tõrjuti vastvallutatud aladelt välja. 1604 algas uus Rootsi sõsda, taas saavutasid edu , jõudsid väla riia alla kuid ei suutnud vallutada, suundusid Kurmaaalel. Rüüstasid seal , võtsid hulgaliselt vange aga tagasipöördumisel 1650 aastal kandsid nad tõsist kahju Kirchhholmi (Salapils) lahingus. Ees ootasid poolakad u 4000 poolakat.lahinguplaan ehitati nii üles et anda poola ratsaväele suur jõud, teesklesid lüüasaamist ja
annaabi.ee 
