Muistne Eesti vabadussõda
See võit juhatas sisse muistse vabadusvõistluse.
Saksa-liivi-läti vägi tungis Viljandi, mis pärast kahte nädalat piiramist alla andis. 1224. aasta
kevadel tegid mõõgavennad esimese katse Tartut vallutada- katse luhtus. Sama aasta augustis piirati
linnus taaskord sisse. Piirajaid saatis edu. Järgnesid tapatalgud, milles hukkus ka Vjatsko. Ellu jäeti
vaid üks suzdali sõdalane, et see Tartu sündmustest Venemaale sõna viiks. Sellega oli Eesti põhiosa
vallutatud.
1224. aastall jagati vastuvallutatud maad. Hermann (alberti vend) sai Ugandi ning valis residentsiks
Otepää. Sakala läks Mõõgavendade ordule ja nende võimu keskuseks sai Viljandi. Virumaa,
Järvamaa ja Läänemaa kuuletusid paavstile. Lõuna-Eesti läks sakslastele ja taanlased said Rävala-
Harju.
1227. aasta algul asus ristivägi Saaremaa poole. Vägi jõudis üheksandal päeval Muhu linnusesse.
Seal toimusid järjekordsed tapatalgud ning edasi liikus ristivägi Saaremaa tugevaima, Valjala
linnuse poole
annaabi.ee 
