Teadmatus on tõsiselt ohtlik tunne, sest kunagi ei tea, mis sellega võib kaasneda, kas oht, või abi. Kuid alati võib neid ebameeldivaid olukordi ka vältida, aga selleks tuleb valida üksmeelselt meeskonnale ( kui satud parandamatusse olukorda mitmekesi ) kapten, kes suudaks kaitsta liikmeid ja tagada rahu meeskonnas. Kui ollakse ühel meelel on alati palju kergem lahendada probleeme. Ma arvan, et täielikku rahu on väga raske tagada, sest alati leidub vastuvaidlejaid, kuid ühtsuse tekitamise üritamine, ei tohiks kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, seega arvan mina, et teadmatuse kaotamiseks, tuleks rohkem usaldada lähedasi ja üksmeelset arvamust. Anita Kuprijanovits 8b
Nad õpetasid rikastele nt kõnekunsti ning paljud neist lahkasid õigete polistele sobivate seaduste probleemi. ,,Õige" ja ,,väära" mõiste suhtelisuse alusel jõudsid nad järeldusele, et seadusi ja moraalireegleid saab oma suva järgi muuta. Paljud sofistid said oma õpetuste läbi väga kuulsateks ning rikasteks, kuid sellele vaatamata taunis neid nii lihtrahvad kui ka palju rikkaid, kuna nähti ohtu traditioonidele ja moraalile. Üks ägedamaid sofistidele vastuvaidlejaid oli Sokrates, kes küll vestles aristokraatlike noormeestega samadel teemadel, mis sofistidki, kuid ei võtnud selle eest tasu. Ta arvas, et nad õpetavad voorust selle tõelist olemust teadmata. Ta arvas, et voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatud. Ta ei avaldanud kunagi oma mõtteid otse, vaid küsis oma õpilastelt kibutavaid küsimusi ning aitas siis oma mõtteteradega neile vastused leida. Õpetaja oli tema meelest vaid suunaja