Vanemlus Vanemlus on mitmepalgeline. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Nii eristatakse lapsevanem-olemises järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad see on juriidiline vanemlus. Perekonnaseisust hoolimata tahab lapse ilmaletooja enamasti olla ka ametlikult oma lapse ema. Bioloogilisest isast, kes tunnistab oma isadust, saab ka juriidiliselt lapse isa. Eestis jääb isa siiski tuvastamata 15% vastsündinuist (2003. Aasta andmed). Sotsiaalne vanemlus on seotud vanemateks peetava isiku ja lapse kooseluga, lapse eest
LASTETUS JA LAPSENDAMINE Lastetusvõib olla seotud nii naise,mehe kui ka mõlema haiguste või häiretega.Tegemist võib olla infertiilsuse e viljatusega. Lapsendamineehk adopteerimine.Osa perede jaoks või olla see ainus võimalus saada lapsevanemaks. VANEMLUS JA SELLE LIIGID Vanemlus lapsevanem olemine. *bioloogiline vanemlus *juriidiline vanemlus *sostsiaalne vanemlus *psühholoogiline vanemlus,mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks,päritolu- ja vastutusvanemluseks. LAPSE ARENG JA ARENGUPERIOODID Arenguperioodid sünnist noorukieani: *Imikuiga (0-1 aastat) *Maimikuiga(1-3 aastat) *Koolieelikuiga(3-6/7 aastat) *Kainikuiga(6/7-11/12 aastat) *Murdeiga(11/12-15/16 aastat) *Noorukiiga(15/16-20/22 aastat) VANEMATE KASVATUSLIKUD ÜL. 1.Lapsevanemate esmane ülesanne on turvalisuse tagamine.Laps peab tundma,et ta on hoitud,kaitstud ja armastatud,siis saab ta vabalt areneda. 2
kooselu seadustada ja neljas on otsus saada laps. Kõik need otsused inimene teeb ise ja individuaalselt ning need mõjutavad kõige enam tema enda elu. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest.
identifitseerimiseks). Ja ongi aeg kolida ümber sünnitusjärgsesse palatisse. Ämmaemand küsib kindlasti, kas soovite peretuba (enamasti eritasu eest) või piisab üldpalatist. Kõigis meie sünnitusmajades on võimalus ka üldpalatis olla koos lapsega. 7. VANEMLUS 7.1. Vanemluse liigid Bioloogiline vanemlus Juriidiline vanemlus Sotsiaalne vanemlus Psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb omakorda argi-, emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. 8. VANEMATE KOHUSTUSED 8.1. Millised on vanemate kasvatuslikud ülesanded Tagada lapsele järgnevad kasvatusväärtused: Hoolimine, austus ja armastus Minuga on hea suhelda ja ma valmistan rõõmu endale ja teistele, kui ma olen viisakas ning hooliv kõikide inimeste ja looduse suhtes. Sõbralikkus, empaatia ja tolerantsus Mul on palju sõpru, kui olen abivalmis, lahke ja aktsepteerin oma kaaslasi sellisena nagu nad on. Eneseteadlikkus
annaabi.ee 
