Samas leian, et antud näidendit ei saakski, kuidagi paremini vaatajale edasi anda. Vaatajana jäid mulle hästi meelde näitlejad. Kõik näitlejad etendasid oma rolle ning jäid oma olemusega kergesti meelde. Kõige enam mõjus mulle aga etenduse lavastus, mis lõi just õige õhkkonna, väga meeldejäävad olid just taresse sisse ja välja lendavad linnud, kellel otseselt seda rolli muidugi polnud. Publik reageeris etendusele vastutulelikult, oli näha, et see meeldis põhiliselt kõigile. Tare lausa vappus aplausist. Etendust soovitan vaatama minna kõigil, nii noortel kui vanadel, kuna see paneb mõtlema põlvkondade vahel olevatele arvamuste lahknevustele.
peaasi...." Näide lk 118. Eesmärkide saavutamine: Oma eesmärke saavutatakse läbi teiste töö ja vaeva ise midagi rasket tegemata. "Nõnda siis läks Ants üsna rahuliku meelega koju ja tegi juba teel kavatsus..." Näide lk 102. 9. Kaval-Antsu sõpruse käsitlus. Mida ta Jürkale õpetab? Sõpruse Käsitlus: "Aga see on ju loomulik, sest kõik tõuseb..... "Näide lk 110. "Ja Pane sa tähele, seletas Ants jürkale , just see....". "Eks me seda näe" rääkis Ants vastutulelikult, kas odavamaks või osalt võlgu....."Näide lk 135-136 "Vaata Jürka meie oleme üheskoos...." Näide lk 171. Õpetab Jürkale: ""See on siin ilmas ikka nõnda", seletas Ants, et väiksem orjab suuremat, nõrgem tugevamat, rumalam targemat. ......." Näide lk 58 Õpetas valetama. " Ja ants õpetas, sest ta oli harjunud Jürkat kui oma kodulooma armastama, ning kuna see endale omal jõul ja nõul enam ära ei pääsenud..." Näide lk 68-69.
Loomulikult ei tahtnud mitte keegi sotsiaaltöötaja ja tema naise lugu uskuma jääda. Seepeale nõustusid Betty ja Barney hüpnoosiseisundis oma seiklust kirjeldama. Nii naine kui ka mees jutustasid üht ja sedasama : kosmoselaeva pardal nad lahutati üksteisest ja mõlemat uuriti põhjalikult. Need olendid olevat olnud inimesest väiksemad, nende silmad aga suuremad kui inimestel. Nina ei olnud välja arenenud. Üldiselt olevat võõrad kohelnud Bettyt ja Barneyt äärmiselt viisakalt ja vastutulelikult. Oma päritolu selgitamiseks näitasid tulnukad neile tähekaarte. Betty ja Barney suutsid need kaardid üles joonistada. Jooniseid näidati astronoomidele, kes seisid mõistatuse ees: ühest küljest tundsid nad mõned tähtkujud ära, kuid teisest küljest leidus neil ka tähti, mis olid 1967. aastal täiesti tundmatud. Järgnevate aastate jooksul on avastatud palju tookord tundmatuid tähti. Üks astronoom püüdis seda mõistatust lahendada. Tal õnnestus konstrureerida viie aastase töö
ei kasutanud? Ja vastus on, et need võimed arenesid välja nii beebide kui väikeste laste jaoks. Liigina vahetame me oma ebaküpsuse õppimise eeliste vastu. Me jääme ellu, kuna me muudame oma käitumist vastavalt ümbritsevale keskkonnale, kus me elame. Mitte ükski olevus ei sõltu sündimisest peale nii palju teistest, kui inimlaps ja mitte ükski olend ei võtaks nii kauaks enda kanda sellist sõltuvuse koormat ja ei teeks seda nii vastutulelikult kui täiskasvanud inimene. Lapsepõlv on aeg, millal me võime pühenduda meie liigile omase materiaalse ja sotsiaalse keskkonna tundmaõppimisele.Me võime tegeleda ainuüksi teaduslike uurimistööde alustega, samas, kui täiskasvanud toetavad meid raha ja tehnikaga. 6 Kui anda täiskasvanuile vaba aega ja raha ning lahendada huvitavad probleemid, on nad sama nutikad kui beebidki. Kogu ajaloo vältel on mõned
viimast õhtut vertikaalis mööda saata . Grokk, küünlad, laulikud ja soojad südamed- mida enamat ühest ööst veel ihata! Õhk lõhnas tuttavlikult- niiskelt koristatud viljapõldude järele. Head ööd! 1.september- koolilaste rõõmuks pühapäev! Hommikueinet võttis igaüks bussis sujuvalt kõikudes. Meie seltskond istus kõige strateegilisema koha peal: söögi-joogi-vetsu juures, siis suhtlesime kõigiga vabalt ja tegime järjest vastutulelikult võileibu ja kohvi-teed. Tundsime kaasa neile, kes kooli peavad minema (ah, oli ju pühapäev!). Kordasime omaette lauldud meenuvaid meloodiaid, loodetavalt unisoonis. Leedu-Läti piiri ausalt öeldes ei mäleta, nii enesestmõistetavaks on muutunud passi viibutamine.Erinevaid riike panime tähele sellega,et üha hallimaks ja igavamaks läks arhitektuur ..
Ja vastus on, et need võimed arenesid välja nii beebide kui väikeste laste jaoks. Liigina vahetame me oma ebaküpsuse õppimise eeliste vastu. Me jääme ellu, kuna me muudame oma käitumist vastavalt ümbritsevale keskkonnale, kus me elame. Mitte ükski olevus ei sõltu sündimisest peale nii palju teistest, kui inimlaps ja mitte ükski olend ei võtaks nii kauaks 38 enda kanda sellist sõltuvuse koormat ja ei teeks seda nii vastutulelikult kui täiskasvanud inimene (Gopnik, Meltzoff, Kuhl 2003: 187). Lapsepõlv on aeg, millal me võime pühenduda meie liigile omase materiaalse ja sotsiaalse keskkonna tundmaõppimisele.Me võime tegeleda ainuüksi teaduslike uurimistööde alustega, samas, kui täiskasvanud toetavad meid raha ja tehnikaga. Kui anda täiskasvanuile vaba aega ja raha ning lahendada huvitavad probleemid, on nad sama nutikad kui beebidki. Kogu ajaloo vältel on mõned täiskasvanud jätkanud neid ümbritsevate
Jupiteri -- Michel Giborne'iga. Hei, Jupiter! Plaksutage, kodanikud (lad. k.). 21 «Meister,» ütles üks neist ja andis märku, et ta ligemale tuleks ... «Tasemini, armas Lienarde,» lausus ta ilus, priske ja oma pühapäevariietes väga uljas kaaslanna. «See pole vaimulik, vaid ilmalik inimene. Ära nimeta teda «meistriks», vaid lihtsalt «härraks».» «Härra,» ütles Lienarde. Tundmatu ligines balustraadile. «Mis te soovite, preilid?» küsis ta vastutulelikult. «Ah, ei midagi!» ütles Lienarde hämmeldunult. «Minu kaaslane Gisquette-la-Gencienne tahaks teiega kõnelda.» 1 1 «Ei, ei,» vastas Gisquette punastades. «Lienarde ütles teile «meister», mina ütlesin talle ainult, et ta nimetaks teid «härraks».» Mõlemad tüdrukud lõid silmad maha. Tundmatu, kellele vestluse alustamine väga meelt mööda oli, vaatles neid naeratades: «Teil, preilid, pole siis mulle midagi öelda?» «Oh, ei midagi!» vastas Gisquette. «Mitte midagi
hakkavad loata minema. Minul on ju õigus küsida, kus te käisite. Kas on härra Maurusel õigus?" pöördus ta Indreku poole. ,,On küll," vastas see, unustades Tigapuu õpetused. ,,Aga teie, Tigapuu, mis teie arvate, kas härra Maurusel peab õigus olema?" ,,Ikka peab," vastas Tigapuu nagu puiklevalt. ,,Aga ka minul peab õigust olema, sest kuis ma siis muidu poistest jagu saan, kuis nad mind muidu kardavad, kui mul pole põrmugi õigust!" ,,Jah, ka teil peab õigust olema," oli direktor vastutulelikult nõus, kuigi kõne nihkus sootuks uuele asjale. ,,Teil peab õigust olema, sest teie olete minu asemik. Subordinatsioon -- allaheitmine, see peab olema." ,,Aga kuis nad siis mind kuulavad ja kardavad," seletas Tigapuu, ,,kui teie ise, härra Maurus, minu peale karjute, nagu poleks mul põrmugi õigust ja nagu oleks mina ainult lihtne koolipoiss, mitte sugugi kooliõpetaja ega härra." ,,Jah, selles on teil jällegi õigus," kiitis direktor heatahtlikult. ,,Kui teie olete klassis korrapidajaks,
annaabi.ee 
