Tartu Kutsehariduskeskus Auto hooldus ja remondi osakond Keevitus- ja tuletööde teostamine Õpimapp Tartu 2016 Sisukord 1. Ohutusnõuded 2. Üldine 3. MIG/MAG keevitus 4. Kasutatud kirjandus Ohutusnõuded Keevituse ja keevitusseadmete kasutamisega kaasneb alati ohutegureid, millede olemasolu tuleb alati teadvustada. See nõue kehtib nii keevitajatele, keevitamise eest vastutajatele ja teistele keevituskohal töötajatele. Suurim ohutegur keevitamisel on tuleoht. Keevitaja peab veenduma et 5-10 meetri ümbruses poleks kergesti süttivaid materjale ja lisaks peab olema keevitus tööde juures kaks kuuekilogrammist tulekustutit või ämbri täis vett lisaks on keevitaja kohustatud kandma kaitseriietust ja vastavat kaitsemaski. Kaitsemaskidele on kinnitatud kindla tumedusega kaitseklaas või isetumenev erinevate tumedusastmetega
Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis, viidates Reimsi piiskop-pühakutele kui Prantsuse monarhide kroonimise õiguste eest vastutajatele. Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel monarhidel siseneda sellesse kõige pühamasse kuningate sisseõnnistamise paika lääheportaali kaudu, kuna sel juhul võinuks tunduda, et nad tulevad rahva seast. Eelkõige aga poleks seda tõenäoliselt võimaldanud Reimsi peapiiskoppide püüdlus oma positsiooni tugevdada
, 20). Tuleb püstitada selge ja realistlik eesmärk, mis aitab osaliste ootusi ühtlustada. See hoiab ära pettumused ja võimaldab hiljem kaasamise edukust hinnata. Eesmärgi seadmisest saavad alguse mitmed järgmised valikud, näiteks keda on vaja osalejateks, mida plaanida ja milliseid meetodeid kasutada ning kui suured on ressursid. (Ibid., 23) Ja kui midagi plaanida, siis peab tähelepanu pöörama ka tööjaotusele ja vastutajatele, osalejatele, kontekstile, meetoditele, kommunikatsioonile ning kuidas, kelle poolt ja millal toimub otsustamine ning lõpuks hindamisele. (Ibid., 27) Peab olema ka kindel, keda kaasata. Selleks, et vajalikke kaasajaid leida, peab olema ise avatud võimalustele ja olema aktiivne ning samuti peab andma teistele võimaluse kaasa rääkida. Samuti ei saa piirduda ainult ekspertide arvamustega. Mida mitmekesisem on kaasajate ring, seda parema tulemuse ka saab
pole imestada, et NSVLiitu toona paaniliselt kardeti. Epideemiate kontekstis tuleb rääkida Sanitaarkordoni ideest. Teinekord tekivad need iseenesest (nö Huntingtoni joontele kristliku Euroopa ja Türgi piir 17.-18.sajandil näiteks), teinekord luuakse neid suhteliselt teadlikult Esimese ilmasõja järgne Cordon Sanitaire. Epideemiate alapeatükis võib rääkida ka suguhaigustest, millede levimine just eeskätt militaarsetes struktuurides vastutajatele muret tegi. (Üldiselt nimelt peeti nt gonorröad vaata et normaalseks nähtuseks, 19. sajandiks oli möödunud ka suurem mure ja hüsteeria süüfilise pärast, mis Euroopat pärast 1492. aastat painas.) Nakkushaigustest on oluline veel teetanus, mis varasematel aegadel tappis enamuse haavatuist (kes haavapõletikku ei surnud). 1915. aastast alates aga vaktsineeriti teetanuse vastu ning sellesse haigusse suremus muutus sõjas tühiseks. Rahvusvahelised lepped, organisatsioonid jms
praktikud jt) võivad kasutada erinevalt. Niisamuti on olemas oht, et ühe ja sama objekti kohta kasutatakse mitut erinevat terminit. Et võimaliku „terminoloogilise lõtku“ eest ei ole kaitstud ka selle õppematerjali koostaja, on kõik parandused ja täpsustused väga oodatud ja teretulnud. Õppematerjal sobib kasutamiseks maastikuehituse ning arboristi eriala õppuritele ning praktikutele, haljastustööde projekteerijatele, tellijatele ning kvaliteedijärevalve eest vastutajatele, haljastusfirmade ja kommunaalettevõtete töötajatele, kasvupinnaste ja multšide tootjatele jt. Lugemise hõlbustamiseks ei sisalda õppetekstid viiteid; igas peatükis kasutatud allikmaterjalide loetelu on esitatud selle peatüki lõpus. 5 I osa: KASVUPINNASTE OMADUSED 6 1. KASVUPINNASTE FÜÜSIKALISED OMADUSED
annaabi.ee 
