Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb.
avanemiseks vajaliku väärtuseni. Kui pinge ületab sisselülitamispinge, siis dinistori takistus väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima. Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina. • Sümistor - ehk triiak on türistoride perekonda kuuluv viiekihilise ehitusega elektroonikakomponent. Erinevalt türistorist on sümistor sümmeetriline, ehk seda saab tüürimpulsiga sisse lülitada nii päri- kui vastusuunas pingestatult, mis võimaldab seda kasutada ka vahelduvvoolu elektriahelates. Sümistori kasutatakse vahelduvvooluahelates reguleeritava lülitina. Laialdaselt kasutatakse valgustites, liikumisandurites ja elektrimootorite juhtimiseks.
`kaks', ja ode (sõnast odos) tõlkes `teed'. DIOOD Diood on tore skeemidetail, natuke (lambi)lüliti sarnane. Kui lüliti on «sees», kulgeb ahelat pidi vool ja lamp põleb ning vastupidi. Ühendades lüliti asemele dioodi, võib täheldada sarnast käitumist. Kui see ühendada skeemi õigetpidi (öeldakse: pärisuunas), süttib lamp diood juhib voolu. Ühendame vidina skeemist lahti (keerame teistpidi ja tinutame tagasi), siis lamp enam ei põle. Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu
(lk 103) Kasutuse seisukohalt liigitatakse TR lubatava kollektor hajuvõimsuse ja suurima töösageduse järgi. Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistore valmistatakse pooljuhtivast ränist. Kõrgsageduslike mudelite jaoks on kasutusel ka gallium-arseniid ja teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus
. 33. Pooljuhtdioodid. Alaldusdiood: Pooljuhtdiood on ühe pn-siirdega ja kahe metallväljaviiguga pooljuhtseadis. Ühesuunalise elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse dioode alaldites ja kõrgsagedusdetektorites. Dioodid valmistatakse põhiliselt ränist või germaaniumist. Ideaalse dioodi pärisuuna takistus on null ja vastusuuna takistus lõpmatult suur ehk päripingelang ja vastuvool on võrdsed nulliga. Diood juhib hästi ühes suunas (pärisuunas) ja halvasti teises suunas (vastusuunas). Selleks et diood juhiks, tuleb ta lülitada pärisuunda. Selleks ühendatakse patarei plussklemm dioodi p-kihi ehk anoodiga (joonis 8.10, a) ja miinusklemm n-kihiga ehk katoodiga. Polaarsuse muutmisel läbib dioodi vastuvool v I , mis on tühine võrreldes normaalse pärisuuna vooluga p I . Selline lülitus on kujutatud joonisel 8.10, b. Pärivoolu läbimisel tekib dioodi anoodi ja katoodi vahel päripinge p U . Tavaliselt see on väiksem ühest voldist
Seejuures võrreldes tavaliste lülituselementidega puuduvad transistoril sädelevad ja kuluvad kontaktid ning tema töösagedus ja ka iga on lülititest märksa suuremad. Transistoril on kaks PN-siiret. Emitteri ja baasivahelist siiret nimetatakse emitter-sirdeks ning baasi ja kollektori vahelist siiret kollektor-siirdeks. Võimendina töötamisel on emitter-siire pingestatud pärisuunas ja kollektor-siire vasutsuunas. Lülitina töötamisel on emitter-siire pingestatud päri- või vastusuunas kollektor-siir on, aga ainult vastusuunas. 4.2 Transistori töö võimendina Kui lülitatakse lüliti L1, siis saab emitter siire päripinge, voolu ahelas tekkib tugev vool ja emitteri ja baasi voolud on võrdsed IE=IB. Lülitades lüliti L2 saab
Maa ümbermõõt: 40 075km 1°=111 km(ekvaatoril) 1°=111,7 km (pikki meridiaani mõõdetult) 1°=110.6km(ekvaatori lähedal) Lapikuse tõttu on maa pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud d punktis A suurem kui punktis B. Vastavalt aga raskuskiirendus g punktis B suurem kui punktis A Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörlemine tingib: a)öö ja päeva vaheldumist b)maa pöörlemise tagajärjel iga keha mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskule seda nim. Coriolis'e jõuks c)tõusu ja mõõna teke- kuu külgetõmbe mõjul kuule lähimas ja diametraalselt selle vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide
kahe-anoodilisi stabilitrone. Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist vastupidiselt stabiliseeriva siirdega ja kompenseerib seega esineva stabiliseerimispinge muutuse. Kaheanoodilises stabilitronis on kaks stabilitroni ühendatud nii, et üks on alati pärisuunas ja teine vastusuunas. Sel juhul ei ole vaja pöörata tähelepanu stabilitroni ühendamise polaarsusele ja pärisuunas töötav siire toimib ka temperatuuritoimet kompenseeriva elemendina. _, Ränidioodi pärisuunatunnusjoon on samuti väga järsu tõusuga. See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge
stabilitrone. Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist vastupidiselt stabiliseeriva siirdega ja kompenseerib seega esineva stabiliseerimispinge muutuse. Kaheanoodilises stabilitronis on kaks stabilitroni ühendatud nii, et üks on alati pärisuunas ja teine vastusuunas. Sel juhul ei ole vaja pöörata tähelepanu stabilitroni ühendamise polaarsusele ja pärisuunas töötav siire toimib ka temperatuuritoimet kompenseeriva elemendina. Ränidioodi pärisuuna tunnusjoon on samuti väga järsu tõusuga. See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku
Täppisstabilitronide stabiliseerimispinge sõltub väga vähe temperatuurist. Selle saavutamiseks on neis stabiliseeriva siirdega järjestikku kaks päripingestatud siiret, mille pingelang muutub temperatuurist vastupidiselt stabiliseeriva siirdega ja kompenseerib seega esineva stabiliseerimispinge muutuse. Kaheanoodilises stabilitronis on kaks stabilitroni ühendatud nii, et üks on alati pärisuunas ja teine vastusuunas. Sel juhul ei ole vaja pöörata tähelepanu stabilitroni ühendamise polaarsusele ja pärisuunas töötav siire toimib ka temperatuuritoimet kompenseeriva elemendina. Ränidioodi pärisuuna tunnusjoon on samuti väga järsu tõusuga. See võimaldab kasutada ka pärisuuna reziimi 0,6... 1 V püsiva pinge saamiseks. Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku
väljatransistor on pingega tüüritava element. Seejuures sõltuvalt kasutatava transistori tüübist võib vajalik tööpunkti määrav paisu ja lättevaheline pinge olla kas negatiivne või positiivne. Samuti sõltub eelpinge polaarsus kasutatava transistori kanali juhtivusest. ÜB lülituse korral tuleb tagada, et emittersiire oleks VT RC pingestatud sobival määral pärisuunas ja kollektorsiire vastusuunas. N-P-N R 1 R E Usis Uvälj
L/2* sin 2 v+i-l , kus L on niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Tänapäeval on harva vastuvõetav niitkaugusmõõturi madal täpsus-> kasutatakse rohkem valgusmõõtureid. 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii Tahhümeetriakäigu rajamisel mõõdetakse horisontaal- ja kaldenurgad ühe täisvõttega (RV ja RP). Igas punktis mõõdetakse instrumendi ja viseerimispunkti kõrgus 1 cm täpsusega. Käigu joonte pikkused mõõdetakse kaugusmõõturiga otse- ja vastusuunas. Nurkade ja joonte mõõtmise vajalik täpsus sõltub mõõdistamise mõõtkavast. (Kui väiksemate mõõtkavade puhul võib kasutada tehnilise täpsusega tahhümeetrit ja niitkaugusmõõturit, siis suuremates mõõtkavades on soovitatav kasutada täpset tahhümeetrit ja elektroontilist kaugusmõõturit või mõõdulinti.) Kui ühes käigu rajamisega mõõdistatakse ka situatsiooni, on otstarbekas teha nurkade mõõtmisel
meremeestele, astronoomidele, filosoofidele ja teoloogidele laius- ja pikkuskraadide määramine – laiuskraade määratakse alates ekvaatorist pooluste suunas (vastavalt põhja- ja lõunalaiused 0-90°), pikkuskraade aga kokkuleppeliselt 0-meridiaanist ehk Greenwichi meridiaanist ida (idapikkus 0-180°) ja lääne (läänepikkus 0-180°) suunas Maa pöörleb ümber oma telje: Maa pöörleb ümber oma telje poolusel vaadatuna kellaosuti liikumise vastusuunas, ekvaatoril vaadatuna läänest itta. Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber Päikese. Maal kulub Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks keskmiselt 24 tundi ehk üks keskmine päikesepäev Maa pöörlemine tingib: 1 öö ja päeva vaheldumist – sellest tuleneb vastavalt poolkera valgustatusele perioodilisus õhurõhus, õhu liikumises, vee aurustumises, temperatuuris jne
tegemiseks välisjõudude vastu: Q=U A . (4.1) Pööratav protsess - protsess, mida saab teostada algsele suunale vastupidises suunas nii, et süsteem läbib kõik samad olekud, mis pärisuunas, kuid vastupidises järjekorras. Kuivõrd süsteemi oleku fikseerimiseks peab süsteem kui tervik olema tasakaalulises olekus, siis on läbib süsteem nii päri- kui ka vastusuunas tasakaaluliste olekute jada, st protsess on tasakaaluline. Seega, pööratav protsess on tasakaaluline protsess. Pöörataval protsessil on järgmine omadus: kui süsteemi üleminekul olekust (1) olekusse (2) saab süsteem soojushulga Q ning teeb tööd A, siis vastupidises suunas minnes (2) → (1) annab süsteem ära soojushulga Q ' =−Q ning välisjüud teevad tööd A' = - A. Seega, pööratava protsessi (1) → (2) → (1) järel jäävad süsteemi
impulsiliste vooludega kaasnevad harmoonilised ja kuna vahelduvvoolu tarbijad on reeglina võimsad, siis tekivad ka võimsad harmoonilised, millised tuleb summutada ja see loob täiendavaid tehnilisi probleeme. Vahelduvpinge reguleerimiseks kasutatakse türistortüüpi elemente, ning selleks on põhimõtteliselt neli võimalust: Toodud võimalusi kasutatakse ka vahelduvpinge lülitites, see on kontaktivabades lülitites, va. variant 2. Variandi korral 1 kasutatakse kahte vastusuunas ühendatud türistori, ning pinge reguleerimine toimub lõikamise meetodil, nii nagu näidatud eelmisel diagrammil. Variant 3 on tööpõhimõttelt sarnane, ainult kahe türistori asemel kasutatakse siin sümistori. Kahte eraldi türistori kasutatakse suuremate voolude korral, kuna sümistore valmistatakse väiksema võimsuslike elementidena. Teise variandi korral on ühe türistori asemel diood ja sel juhul toimub pinge reguleerimine lõikumisega ainult ühel poolperioodil
Seemnevedeliku koostisosad ja puhverdusvõime kaitseb sperme tupe happelise keskkonna eest 10s jooksul pH tõuseb 4.3 -> 7.2 (kestab mõned minutid) Emakakaelas pH 6-6,5 ca 200 miljonit spermi siseneb tuppe, enamus hukub tupe happelises keskkonnas või saab saatuslikuks tagasivoolus Spermid liiguvad tänu viburile ja emaka kontraktsioonidele emakaelast emakasse ja sealt munajuhasse. Reotaksis – spermid ujuvad munajuha ja emaka näärmete poolt toodetud vedelikele vastusuunas. kiiremad spermid liiguvad ca 45min ja aeglasemad ca 12h munajuhasse 2-4mm/min teekond ca 18cm Spermid liiguvad läbi emakakaela kasutades viburit – kui on ovulatsioon, emakakaela lima suureneb ja muutub rohkem ligipääsetavaks spermidele. Ca 5000 spermi sisenevad kitsasse rohke limaga varustatud emaka- munajuha ühenduskohta (UTJ – uterotubal junction), kus enamus sperme jääb kinni limasse ja ca 1000 liigub edasi munajuhasse.
mingid laengukandjate kiirendumist tagasi hoidvad "hõõrdejõud". Nendeks "jõududeks" on elektronide hajumine kristallvõre defektidel (võreaatomid, vakantsid, võrevahelised aatomid, dislokatsioonid ja isegi võre enda termilised võnkumised). Selline hajumine 58 põhjustab elektronide kineetilise energia kadu ja ka muutuseid nende liikumissuunas (joon. 7.6). Liikumise resultaadiks on muidugi elektronide liikumine elektriväljale vastusuunas - elektrivool. Sellist laengukandjate hajumisaktide sagedust iseloomustab elektronide liikuvus ja materjali elektrijuhtivus on esitatav kujul (joon. 7.3). = n /e/ µ e Kus, n - elektronide kontsentratsioon /e/ - elektronide laeng (1,6 . 10-19 C) µ e . elektronide liikuvus Seega on materjali elektrijuhtivus proportsionaalne nii elektronide kontsentratsiooniga kui ka nende liikuvusega. 7.5. Metallide elektritakistus
annaabi.ee 
