Demokraatia üks põhitunnuseid on vabadus ning seetõttu on allikas A vägagi demokraatlik. Allikas B on aga väga pessimistlik Trumani doktriini suhtes. Venelased nägid Kreekale ja Türgile pakutavas abis vaid USA soovi saada riigid enda kontrolli alla. Selline tegevus käib aga demokraatia põhimõtetele vastu. 6. Millist rolli etendas allikas B külma sõja kujunemisel? Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel (ka Kreeka) kujunesid Nõukogude Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. 7. Milline oli NSV Liidu seisukoht Kreeka ja Türgi toetamise suhtes? Negatiivne, NSV Liit ei soovinud ei ise ega ka USAl Kreekat ega Türgit toetada. 8. Mida võib kaasa tuua suurriigi abipakkumine väikeriigile? Selline abipakkumine paneb küsimärgi alla kindlasti väikeriigi iseseisvuse. Väikeriik muutub sedasi suurriigist sõltuvaks. 9
8 Perestroika mõjud Eestile Eestis saavutas perestroika oma haripunkti 1987. aastal. Perestroikale kaasa aitamiseks alustati Eestis ühenduste loomist. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus MRP-AEG. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp võitles selle eest, et Molotov-Ribbentropi pakt ja salajane lisa protokoll saaks avalikustatud. Samuti taheti pakti tagajärgi kaotada taastada Eesti iseseisvus. MRP pakti vastuseisuks moodustati selle 50.dal aastapäeval 600km pikkune katkematu inimekett Balti kett. 1988. aastal loodi Eestimaa Rahvarinne, see oli suurim kodanikualgatuslik rahvaliikumine. Liikumise ametlik nimi oli Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Perestroika oli tugevaks ajendiks ja võimaluseks Balti riikide iseseisvuse taastamiseks. 1987-1988 aastatel toimus rida sündmusi mis viisid Baltimaid iseseisvuse poole
Berlini ülestõus 1953 * Rahulolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga * Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas massimeeleavalduseks. * Lääneriigid ülehindasid NSV Liitu ja ei võtnud sellest osa, kuigi lubati vastuhakku kommunismile pooldada. * NSV komandör kuulutas välja sõjaolukorra, toodi tänavale tankid ja meeleavaldused aeti jõuga laiali. * Rahulolematus jäi tuha alla ja plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuseisuks Poola ülestõus 1956 * diktaatorita jäänud NSV Liidul võimutipus olid segased suhted. * 25. veeb 1956 pidas Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil kõne, kus mõistis osaliselt hukka stalinismi ja 1955 viidi Austriast Nõukogude väed välja -see tekitas Kesk- ja Ida- Euroopa rahvastes lootust. * 1956 juunis algasid Poolas streigid * Augustis kasvasid need üle rahutusteks, mille mahasurumiseks toodi välja sõjavägi ja meeleavaldajate pihta avati tuli.
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca
*Rahutused haarasid Ida-Saksamaad *Lääneriigid polnud abistamiseks valmis + ülehindasid NSVL tegevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks *NSVL surustid ülestõusu kiiresti maha *kuulutati välja sõjaseisukord, tankid tänavatel *meeleavaldajad aeti jõuga laiali Tulemus: *hukkus tuhatkond inimest *NSVL ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta *Rahulolematus jäi südametesse ja vallandus hiljem avalikuks vastuseisuks. UNGARI ÜLESTÕUS Aeg: 1956 Osalejad: Nõukogude Liit vs Unagri ja Poola Põhjused: Ungarlased viisid läbi meeleavalduse Poola toetuseks ning NSVL see ei meeldinud Käik: *1956 okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus avalik vastuhakk *Politsei- ja julgeoleuüksuses avasid tule, tänavatel lahingud (tankid) *Ungari ametis uus valitsus eesotasa Nagy * lubas demokraatiat * sõlmis NSVL kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks Budapestist *tugevnes liikumine
Majanduslik tööstus, kaubandus- valdavalt riigistatud käsumajandus. Sõjaväestatus suur- suured kulutused riigikaitsele- madal elatustase. 11 ORGANISATSIOONID VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949) VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon (Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, mis asutati vastuseisuks NATOle 1955.aastal) 4. KRIISID (*üleval pool) 1) Berliini ülestõus 1953 majanduslikud põhjused ja rahutused NSVL surus tankidega maha meeleavaldajaid uputati pea 1000 inimest merre 11 Ungari ülestõus 1956 toetasid Poolat-avalik vastuhakk politsei avab tule-lahingud tänavatel taheti demokraatlikku ühiskonda NSVL surus 2500 tankiga maha, + osales 200 000 sõdurit
Tagajärjed USAle: paljaksröövimine; euroopaliku elulaadi pealesurumine; kristianiseerimine(kristluse pealesurumine); kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine Euroopale: hinnad muutusid; tekkisid kauba- ja fondibörs; kaubanduse keskpunkt nihkus põhja poole; avardus maailmapilt(geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia- rahvastikuteadus); laevaehitus ja navigatsioon arenes Reformatsioon(mõistete all). Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas reformatsiooni vastuseisuks vastureformatsiooni. Hakati protestantismi kui väärõpetust välja juurima, tugevdati inkvisitsiooni(ketseritega võitlemiseks loodud kohtu- ja politseiasutus). Hakati taastama ka katoliku kiriku sisemist ühtlust ning loodi jesuiitide ordu aastal 1540. Piibli tõlgenamise ainuõigus jäeti kirikule ja Piibli kõrval tuli väärtustada kiriku õpetustraditsioone. Tugipunktiks sai Hispaania, mida juhtis kuningas Felipe II. Toimusid avalikud ketserite(mittekatoliitlaste e paganate) põletamised
mõistetakse".47 Püha Vaimu küsimuses vaidlusi ei tekkinud, vaid jäädi lihtsa lause juurde: ,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48 Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin on kreeka filosoofia mõttesaavutust kristlikus kirikus rakendatud suuremal määral kui kunagi varem".49 Eelpool mainitud Athanasios, kes peale võitlemise arianismiga, oli ka üks esimesi, kes hakkas tõsist tähelepanu pöörama ka Püha Vaimu isikule. Vastuseisuks ühele vähetuntud Egiptuse rühmitusele nimega Tropici, kes olid nikaialikud Poja suhtes ja ariuslikud Püha Vaimu suhtes, kinnitab Athanasios, et ,,Püha Vaim on jumalik; ta ei ole Jumala poeg, vaid ,,lähtub isast" (Jh 15, 26)50".51 Üldiselt esines nii mitmeidki hereesiaid, mille õpetused said alguse erinevatest tõlgendustest. Nii näiteks sai alguse Athanasiose mingist väitest alguse liikumine 43 Armstrong 2007, lk. 122 44 Saard 2005, lk. 33 45 Saard 2005, lk. 33 46
loodusjumalannad, kes ei puudu ka antiigi taassünniaegsest Firenzest. Ajastu lõpu poole korraldati mitmeid konkursse linna kaunistamise eesmärgil. 16. sajandi flaami päritolu kunstnik Giambologna oli veidi pettunud, et kaotas Piazza della Signoria kaunistamiseks mõeldud konkursi ning oma kadeduses ja vihas leidis julguse ning soovi hämmastada kõiki teisi. Ta otsustas tolle aja tõelisele kunstitellijale, kirikule, mis sel ajal linna valitses, luua vastuseisuks ülimalt erootiliselt mõjuva purskkaevu. Tulemuseks on muidu üsna tavaline Neptuni purskkaev, kuid kus neli nümfi, kellele jumal Neptunus toetub, purskavad rindadest vett. Sellel on selge vihje, mis annab tagurliku mulje tervele tööle. Minu silmis on see aga pelgalt üks tore 16. sajandi nali valitseva võimu suhtes. 14 KURAT Nagu juba varem mainisin, võib kogu Itaalias leida igal sammul midagi müstilist, eriti kui süveneda detailidesse
panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1932. a. Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a. jaanuaris oli president Hindenburg sunnitud määrama Hitleri kantsleriks. 2. Külma sõja algus, Marshalli plaan ja NATO loomine Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel kujunesid N Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Stalin teatas aja nõudest valmistuda uueks sõjaks Lääne imperialismiga, vaatamata rahu hiljutisele saabumisele ja II maailmasõjas lääneliitlastega väljakujunenud sõjalisele liidule. Kuna lääneliitlased olid maailmasõja kestel saanud võimaluse sovetliku totalitarismi tundmaõppimiseks, siis aitas see kogemus luua Kremli
paraku ei saa neist üle ega ümber. d) Protsessilised konfliktid kerkivad sellest, et osapooled näevad lahenduse saavutamise teid väga erinevalt. Tihti näeme selliste konfliktide lahendusi kohtutes, kus arutatakse, kas näiteks mõne planeeringu avalikustamise protsess on õigesti läbi viidud. Kordamisküsimused: Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik
Kui käib klõps ja päästik avaneb, siis tuleb konflikt ilmsiks. c) Ootel meil on olemas struktuur konflikti jaoks. Nt sugudevaheline konflikt palgalõhe meeste ja naiste vahel. See konflikt on ootel. Mingisugune struktuurne süsteem on olemas. Kordamisküsimused: 1) Kuidas sõltub konflikti dünaamika osapoolte käitumisest? Konfliktiks oleks siiski kohasem nimetada neid sündmusi, kus vaidlus on kasvanud tõsiseks vastuseisuks, kus toimuv ei ole enam sõbralik, emotsioonid möllavad, partnereid sarjatakse ja rahulik arutelu on asendunud millegi muuga. 2) Miks me tänapäeval üritame kaasamist nii palju propageerida? Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik
Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär-giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt-jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele. Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus-poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule. Aadlikud polnud kiriku suuremast initsiatiivist ja lisaväljaminekutest huvitatud. Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud. Joachim Jhering superintendent. Otsekohene ja kritiseeriv (kontrollimise ajal), kritiseeris talupoegade halba olukorda. Tegi ettepaneku Uue Testamendi tõlkimiseks eesti keelde. Johann Fischer superintendent. 1690-datel hakkas siin kehtima Rootsi uus kirikuseadus. Andis kindlama aluse siin töö läbiviimiseks
2. frantsisklased- tartus. 3. püha brigitta ordu klooster pirital. Maarahvas ja usk Loodi kristlik keskkond ja pühakojad eeldades ,et maarahvas muutub nende keskel ise kristlikuks. 16saj suurenes klootrite arv ja süvenes pühakute austamine. Populaarsed palverännu kohad eestis olid pirita klooster, pärnu nikolai kirik ja virunigula maarja kabel. Sammas austas rahvas ka vanu jumalaid edasi salaja ja ka haldjaid. Reformatsioon. Algataja oli martin luther 1517a saksamaal. Tekis vastuseisuks kirikute rikastumisele ja vaimulike moraalsele allakäigule. Sooviti kiriku võimu piiramist ja rahva keelset kirikut. Lutheri usu levitajad jõudsid liivimaale 1523a ja leidsid linnades paljusi poolehoidjaid. 2 tähtsat argumendti olid 1. õntsaks saab ainult enda usus läbi. 2. ristiusus ainsaks aluseks on piibel. Tartus olid esimene protestantlik jutlustaja lutheri õpilane Hermann Marsow. Kellest said hiljem tallinnas usu uuenduste põhi kuulutaja. Maa piirkondades astus vanameelne aadel
Nende strateegilised suunad on kollektiivläbirääkimised; seaduste jõustamine; ühine turvalisus. Ametiühingud on iseseisvad, omaalgatuslikud töötajate ühendused, mille eesmär- giks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealade ning majanduslike huvide esindamine ning kaitsmine. Tööandjate ühendused on loodud tööandjate huvide kaitseks suhtlemisel töövõt- jate ja valitsusega ning suuresti vastuseisuks ametiühingutele. Tänapäeva integreeruvas, globaliseeruvas ja regionaliseeruvas maailmas on riigi majandus- poliitika kujundamisel ning elluviimisel olulised (tihti sisuliselt otsustusinstitutsioonidena) ka majandusühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Eesti Vabariigi jaoks on olnud eriti olulised Euroopa Liit (EL), Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).
annaabi.ee 
