Nüüd ei jää muud teed Otsustavalt mõjustas Eesti poliitilise mõtte arengut enamlik oktoobripööre. Vahetult pärast olevat Jaan Poska öelnud: “Nüüd ei jää muud teed, kui Eesti iseseisvaks kuulutada”, ning tema arvamus ei jäänud ainsaks omataoliseks. Iseseisvuse väljakuulutamise idee tulenes ennekõike hädatarvidusest – ilmtingimata oli vaja eralduda Venemaast, sest sealse arengu 5 variandid (enamlik diktatuur, kodusõda, vasturevolutsioon, anarhia jne) näisid tõsiselt ohustavat Eesti tulevikku. Ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. Kuigi vormiliselt kuulus kõrgeim võim Eestis pärast oktoobripööret enamlastele, tegutses isehakanud sõjarevolutsioonikomitee kõrval endiselt ka Maanõukogu. Enamlased nõudsid küll selle laialiminekut, kuid maanõunikud otsustasid korraldust eirata ja astuda Eesti tuleviku kindlustamiseks vajalikud sammud. 15. (28
Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.
Sigismund Augusti privileeg- tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Luterik usk pidi säilima ja kõik ametikohad täidetama sakslastega. Asehaldur- kõrgeim ametiisik, laialdaste volitustega. Presidentkond- maad jagati kolme ossa (Tartu, Pärnu, Võnnu pdk.) Vojevoodkond 1598- presidentkonnad nimetati ümber nendeks. Staarostkond- presidentkonnad jagunesid omakorda nendeks Vastureformatsioon: peeti oluliseks luterluse vahetamist katoliikluseks. Algatati vasturevolutsioon, millega loodeti levitada katoliku usku ka Venemaale. Kuberner- kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, kes haldas riigimaid. Eestimaa hertsogkond- nii nimetati Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestit. Provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks: Harju-, Viru-, Järva-, Läänemaa. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.
annaabi.ee 
