Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon, menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur. Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Ületreening ja võistlused. Liiga palju võistlusi, uni on häiritud, halb treeningute planeerimine, kartus võistlustest loobuda, ülemäärane surve( meedia, perekond, sponsorid) Koormus ja immuunsüsteem. Optimaalne vastupidavustreening (tugevdab immuunsüsteemi), kestev, kurnav vastupidavustreening (nõrgestab immuunsüsteemi, vastuvõtlikkus haigustele suureneb), kasutada täiendavalt Zn ja Cu (kestval
vere- ning uriinianalüüsid. Arstlik kontroll algab küsitluse ehk anamneesiga, mille abil on võimalik avastada suurt hulka terviseprobleeme. Selle järel toimub arstlik läbivaatus. Seejärel viiakse läbi koormustest, mis on spordimeditsiinilse terviseuuringu põhiosa. Koormustest aitab hinnata organismi koormustaluvust. Lõpus tehakse kokkuvõte. 2) Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel"? Kohanemisel kehalise koormusega (eeskätt vastupidavuskoormus) sportlase süda suureneb ja on võimeline transportima enam verd (ja hapnikku) koormavatesse lihastesse. Vastupidavustreeningu tagajärjel suurenenud ja hea töövõimega süda kujutabki endast nn sportlase süda, suurenenud on põhiliselt südamemaht, kuid ka südamesein. 3)Mille põhjal võib spordiarst sportlasele öelda, et ta on noorpõlves treeninud mitmekülgselt ja arendanud vastupidavust? Puhkeolekus on treenitud sportlase südame löögisagedus hästi madal,
Ületreeningu füsioloogilis-meditsiinilised tunnused. Kehakaalu langus, vererõhk tõusnud, puhkeoleku pulss kõrge, madal laktaat peale koormust, kontsentratsioonihäired, depressioon, menstr.häired, nutmine, kõhulahtisus, madal veresuhkur. Ületreeningu põhjused. Vead treeningprotsessis-maht liiga suur, koormus ja taastumine pole tasakaalus, vähene tähelepanu kehalistele võimetele, kestev samade harjutuste sooritamine, liialt intensiivne vastupidavuskoormus, liialt kiire vigastuse või haigusjärgne taasalustamine. Meetmed ületreeningu korral. Langeta koormust, tee treeningpause, analüüsi treeningplaani, puhka, lõõgastu, käi looduses, passiivne puhkus vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on
annaabi.ee 
