kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning
(Portaal Toitumine. Energia ja toitainete vajadused) 1.2 Organismi varustamine ehitusmaterjaliga Organismi põhiliseks ehitusmaterjaliks on valgud. Tänu neile sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Keha areneb füüsiliselt ja toimib normaalselt kui valgud on balanssis. Spordiga mitte tegelev inimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab valguvajadus. Vastupidavusalaga tegelev sportlane vajab 1,2-1,4 g/kg ja jõualaga tegelev inimene 1,2-1,7 g/kg. Kui treeningkoormus on väga suur, siis võib valgukogus toidus olla palju suurem. Teine tähtis aine, mida vajab sportlane, on kaltsium, mis tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. (Ööpik 2006: 77-78) 6 1.3 Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese töökoormus on suurem, kuna paiskab verd aordi kaudu suurde vereringesse. Seal on rõhk suurem kui väikses vereringes. Aja jooksul kasvab paksemaks, lastel on samapaksune (seega laps ei tohiks väga tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle). o Parema vatsatsakese müokard – õhem kui vasakul, kuna paiskab verd kopsuvereringesse, seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake
Endokard – kõige sisemine kest o Südameklapid – endokardi spetsiaalsed moodustised Müokard – keskmine e lihaskest o Vasaku vatsakese müokard – paksem kui paremal, kuna vasaku vatsakese töökoormus on suurem, kuna paiskab verd aordi kaudu suurde vereringesse. Seal on rõhk suurem kui väikeses vereringes. Aja jooksul kasvab paksemaks, lastel on samapaksune (seega laps ei tohiks väga tugeva vastupidavusalaga tegeleda, kuna süda koormatakse üle). o Parema vatsatsakese müokard – õhem kui vasakul, kuna paiskab verd kopsuvereringesse, seal on rõhk väiksem. Perikard – väline kest, ümbritseb sündant nagu paun o Perikardi õõs – perikardi 2 lestme (sisemine ja välimine) vaheline ala Süda koosneb neljast kambrist: 2 kojast o Vasak koda o Parem koda 2 vatsakesest o Vasak vatsake
annaabi.ee 
