kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained:
kõige otsesemas seoses. Samuti koosnevad valkudest lihasraku struktuurid, mis tagavad lihase kokkutõmbe võime ja annavad meile võimaluse liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained:
Samal ajal tuleb arvestada, et organism võib energeetiliste vajaduste katteks lagundada mõningal juhul ka oma valke: vereplasma valke, lihasvalke ning vistseriaalseid valke (siseorganite struktuurvalgud). Selline olukord võib tekkida pikaajaliste pingutuste puhul, eriti siis kui on tunduvalt vähenenud süsivesikute varud. Seda tuleks arvestada vastupidavusharjutusi sooritades ning nende ajal küllaldaselt süsivesikuid tarbida, et ei toimuks valkude lagundamist. Valgu vajadus vastupidavusaladega tegelejatel on ~ 1,2-1,8 g/kg keha mass/päevas ning jõualadega sportlastel ~ 1.5-2.0 g/kg keha mass/päevas. Seega on see eri alade sportlastel küllaltki sarnane, kuigi tihti arvatakse, et jõualade esindajatel on valke rohkem vaja, kuna neil on suurem lihasmass. Sportlastel on tänu treeningutele tunduvalt suurem energiakulu kui mittesportlastel, kuid see veel ei tähenda, et nad peaksid ohtralt
liikuda. Samuti on valkudel energeetiline tähtsus, valgud annavad energiat süsivesikutega võrdselt 4 kcal / g. 8 Tervisesportlase treening Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 - 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 - 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 - 1,4 ja kiirus - jõualade puhul 1, 4 - 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast. Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus. Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained:
ja vähem rasvkudet. Selleks et kasvada, vajavad lihased glükoosi ehk glükogeeni. Huvitaval kombel, selleks et tuua glükoos lihastesse, nii et lihas kokku tõmbaks, selleks et oleks võimalik joosta, trenni teha, vajate lämmastikmonooksiidi, mis annab korralduse glükoosile minna lihastesse. Selle tõttu inimesed kelle lämmastikmonooksiidi tase on madal, kui nemad hakkavad trenni tegema, on õhupuudus, nad väsivad. Vastupidavusaladega tegelejatel on vaja suurendada lämmastikmonooksiidi taset organismis. Lämmastikmonooksiid oma veresooni laiendava mõju tõttu suurendab toiteainete juurdetulekut lihastesse. Üks parimaid nõuandeid, mis sa oma perele ja sõpradele võid anda on kõigepealt võtta paar nädalat Nitro FX-i ja hakata siis aktiivselt trenniga tegelema, sest kui sul on õnnestunud tõsta lämmastikmonooksiidi taset, oled sa suuteline ka trenni paremini tegema.
üldtunnustatud treeningu monitooringu põhimõtetest vastupidavusspordis murdmaasuusatamise eripäradest lähtuvalt, samuti saunast kui taastumisvahendist ning katseliselt leitud seostest treeningu ning treeningujärgse sauna mõju organismile vahel. Murdmaasuusatamise tehnilist ja taktikalist külge ei käsitletud. Käesolev uurimistöö on mõeldud sportlastele, treeneritele jt murdmaasuusatamisega, aga ka muude vastupidavusaladega seotud isikutele täiendavaks erialaseks infoks. 52 Abstract The number of people practising endurance sports nowadays is high enough to consider necessary giving them advice on improving training efficiency and avoiding risks involved in different methods of endurance training, as well as effective recovery from training sessions. Dealing with this subject, the peculiarities of cross-country skiing are reckoned with, as the
annaabi.ee 
