Katoliiklus
tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III,
Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema,
kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni.
14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles
oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid
üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju
hakkasid haarama ketserlused, näiteks lollardid ja hussiidid. Kuid 1417. aastal suutis
Konstanzi kirikukogu saavutada siiski nii suure autoriteedi, et tagandas kõik eelmised
paavstid ning seadis ametisse Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis
kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt,
kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada ning nii jäi paavst vastuvaidlematult
annaabi.ee 
