Selleks võib olla palju põhjusi, millest levinum on kindlasti (sageli ebaõige) uskumus, et kui vastuolust räägitakse, siis lähevad asjad hullemaks. Näivkonflikt on vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Esineb juhtumeid, mille korral indiviid omistab teisele mingeid varjatud motiive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Näivkonfliktide (kui tegelikult olematute vastuolude) puhul on tähtis teada, et need võivad üle kasvada tegelikeks vastuoludeks. Väärtuskonfliktid tekivad siis, kui üks pool (indiviid või grupp) nõuab teiselt poolelt (indiviidilt või grupilt), et too (nood) oma väärtusi muudaks. Iga inimese "peas" omavad väärtused erinevaid positsioone ja on hierarhias. Rokeach (1973) jagab väärtusi kaheks: üldised rahu, õnn, vabadus, elutarkus jms. ning eesmärgile suunatud (näitavad kuidas tulemuseni jõuda) - töökus, õppimine, ausus. Väärtustüübid: - majanduslik-praktiline;
potentsiaalid aktuaalseteks võimeteks ja oskusteks. Kasvatamiseks tuleb õpilast suunata momendilõbude maitsmiselt tegevusele, mis arvestab kaaslaste huve või toob talle endale kasu tulevikus. See ei ole kerge täiskasvanutegi, lapsest rääkimata. Meil tuleb oma autoriteedi ja veenmisjõuga toetada õpilase tahet teha seda, mis vaja. Põhimõtteliselt võivad sellel pinnal tekkida arusaamatused õpilase ja õpetaja vahel. Me ei tohi neil aru- saamatustel lasta kasvada püsivateks vastuoludeks., Me peaksime nõudmisi ja nende esitust modifitseerima, arvestades konkreetset olukorda. Mingil juhul ei tohi aga nõudlikkusest loobuda. See viiks õpilase arengu seiskumiseni. On ju õpilase arengu edasiviivaks jõuks vastuolu õpilase arengu saavutatud taseme ja meie poolt tema ette seatud eesmärkide vahel. Hoolitsegem selle eest, et õpilasel oleksid alati eesmärgid, mis vastavad tema arengu võimalustele!
mõtlemine e kongnitiivne aspekt, tunnetest e afektiivne aspekt ja käitumisest. VÄLISED KONFLIKTID : 1) Avalik vastuolust räägitakse, kirjutakse, seda püütakse lahendada. 2) Varjatud - vastuolu on olemas, aga püütakse selle avalikustamisest hoiduda. Kui me vastuolust ei räägi, siis vastuolu nagu poleski. 3)Näivkonflikt vastuolu, mis vähemalt ühe indiviidi arvates on olemas, kuid mida tegelikult pole. Need võivad üle kasvatada tegelikeks vastuoludeks. Nt indiviid omistab teisele mingeid varjatud motive ja hakkab seetõttu teist vihkama. Põhjused: 1) väärtuskonflikt ( Tekib, kui 1 pool nõuab teiselt pooleslt, et too oma väärtusi muudaks. on oluline teadvustada, et igal indiviidil on ainuomane väärtuste hierarhia. Motivatsioonilised väärtused (SCHWARTZI JA BILSKY): hedonism- lõbu, võim, saavutamine, stimulatsioon, enese juhtimine,
Film näitab, et teatud situatsioonides, kus toimub palju korraga ja igal detailil on oma tähendus, seal on mõistlik kasutada audiovisuaalset lähenemist, et pärast informante intervjueerides kasutada. Film on konstrueeritud, näidatakse kahte ajatasandit. Filmiga näidatakse, et rituaalne tegevus on eluline protsess, mis tuleb spontaanselt. Rituaalifilme ei ole kerge teha, eriti selliseid, mis näitavad elulist sündmust, kus on ruumi muutusteks ja erinevateks tõlgendusteks, vastuoludeks (vahepeal vaieldakse, saadakse üksteisest valesti aru). Võib öelda seda, et filmitegijad liikusid lihtsatelt teemadelt (elatusalad, töövõtted) keerulisemate teemade juurde, nt mõtted, suhtumised ja palju sellist saabki teha sümbolite&metafooride kaudu. See oli see, mida tol ajal antropoloogid uurisid ja rituaalide puhul ei olnud enam vaatlemine, vaid rituaali dünaamilise muutuva protsessi kirjeldus muutus tähtsaks. Filmiti seda, mida ka tegelikult uuriti
annaabi.ee 
