Jumala eksistensist. Enrikule paistis moraalivastane ka Hundva libahundiks olemine, tal oli raske uskuda, et tasa ja armsalt kummaline neiu, kelle ema tõrred olid täis liha ja salved täis vilja, võis libahunt olla. Novellis on tihti momente, kus rikkad võtavad vaestelt, et rikastuda veelgi. Lisaks toimus Enrikus endas pidev võitlus hoides tagasi oma soovi kõik tülgastavad ja ärritavad mõtted teda ümbritsevast ühiskonnast valjult kuuldavale tuua. Vastuoliline oli ka Enriku armastus Hundva vastu ning Hundva abiellumine Enriku poolt põlatud isaga, mille tagajärjel teatas isa, et Enrik peab lahkuma kodus, isa suhtumine oma poega kui nuhtlusesse ja pärast Kristjuhani surma tema karja ühissöömine ning surnute sohu tassimine, mida kirjeldab lõik: "Mehed tapsid vanamehe viimse lamba, keetsid, küpsetasid ja sõid, laulsid ja tülitsesid, ega keegi mõtelnud rääkida surma põhjustest. Ning kui olid söönud ja joonud, viisid Kristjuhani sohu
heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused. Sevastopoli administratiivhoonete juurde ilmusid protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja heiskasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Inimesed kutsuti üles liituma ''omakaitseüksustega'' ja hoiatati, et ''nini-pruun ''eurokatk'' koputab ukesele''. Sevastopoli linnapeaks valiti 24.veebruaril Venemaa kodanik Aleksei Tšalõi. See oli vastuoliline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead: Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikul linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Jälle tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: ''Vene linnale Vene linnapea!''. Kui levima hakkasid kuulujutud, et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem
· Faktiküsimuse lahendamine tuleb leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus. Selle teadasaamine on seotud suuremate ja väiksemate probleemidega. See, mis tegelikult juhtus, kuulub minevikku. Mida rohkem aega tagasi, seda suuremaks need probleemid lähevad, et teada saada, mis siis tegelikult juhtus. Ajafaktor teeb asja keeruliseks. Need subjektid, kes on tegelikkuses osalenud, nende enda arusaam sellest, mis on juhtunud, võib olla erinev, vastuoliline või isegi vastandlik. Kuni selleni välja, et mäletan küll, aga ei räägi. Või mul ongi nii meelde jäänud. Samas objektiivsed asjaolud näitavad, et sul on valesti meelde jäänud. Või sellised tegelikkuse valdkonnad, mida me olemuslikult ei tunne. Need on liiga keerulised. Kas oleme võimelised aru saama tegelikkusest, mis puudutab nt pangandust? On väga palju objektiivseid ja subjektiivseid tegureid, mis teevad faktiküsimuse lahendamise keeruliseks