Moodustati Madalmaade kuningriik, kus elasid hollandlased ja belglased, mis oli selline vägivaldne moodustis. 3) Suurriikide vahel jaotati maad võrdselt. Oluline oli nende maa-alade väärtus. Venemaa, Preisimaa, Austria jagasid Poola omavahel ära. Võeti vastu ka otsus, et Prantsusmaa ei pea kokkuriisutud kunstivarasid tagastama. Prantsusmaa kätte oli sattunud terve rida kunstiväärtusi Egiptuse ja Itaalia sõjakäikudelt. Orjakaubandus kuulutati vastuolevaks tsiviilõigustega. Neegerorjade vedu Aafrikast Ameerikasse ei saanud enam eksisteerida. Et neid tagada, loodi 2 liitu: 1) Püha Liit algselt olid seal Venemaa, Preisimaa, Austria. See kaitses olemasolevat ühiskonda ja oli kõiksuguste revolutsioonide vastu. Kui 1830-ndatel Itaalias ja Saksamaal puhkesid liberaalse kodanluse mässud, surusid nad maha mässud. Kui poolakad 1830-1831 mässasid, suruti ka see maha. Hiljem ühinesid Püha Liiduga kõik
Austria ja Preisimaa. Viini kongressil otsustati, et need kunstivarad, mis olid sõdade jooksul riigi kätte sattunud, jäävadki riigi kätte. Siin olid kõige probleemsemad Prantsusmaa ja ka Inglismaa, kes olid sõdinud Egiptuses ja toonud sealt kaasa erinevaid VanaEgiptuse kunstimälestusi. Teine oluline punkt, mis Viini kongressil vastu võeti, oli orjakaubanduse kuulutamine tsivilisatsiooni ja inimõigustega vastuolevaks. See tähendas, et lõppes neegrite toimetamine Aafrikast Ameerikasse. Kongressil loodi ka Viini süsteemi toimimise tagamiseks 2 liitu: 1) Püha liit selle eesmärgiks sai igasuguste revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine. Näiteks 1831. aastal üritas Poola vabaneda Venemaa võimu alt, aga Püha liidu väed surusid selle ülestõusu maha. Sellel samal aastal
Rahvahääletusel vastuvõetus seaduse väljakuulutamine 3.2.1.3 Iseseisev poliitiline funktsioon Valdkond, kus presidendil on võimalik erinevate lahenduste vahel valida. Iseseisvat otsustusõigus omab president: 1. Seaduste väljakuulutamine. Presidendil on õigus seadus välja kuulutamata jätta e vetoõigus. Kui kehtetuks tunnistatud sedaus riigikogu poolt uuesti vastu võetakse, saab president pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus PS vastuolevaks . Kui kohus vastuolu ei tuvasta, peab president seaduse välja kuulutama. Misk president seaduse väljakuulutamisest keelduda või: a. Presiendil on formaalne kontrolliõigus b. President saab kontrollida seaduse sisulist vastavust põhiseadusele c. Saab takistada seaduse jõustumist poliitilistel põhjustel.(riigikogul õigus seadus muutmata kujul vastu võtta, siis saab president uuesti valida kas
Rahvahääletusel vastuvõetus seaduse väljakuulutamine Iseseisev poliitiline funktsioon Valdkond, kus presidendil on võimalik erinevate lahenduste vahel valida. Iseseisvat otsustusõigus omab president: 1. Seaduste väljakuulutamine. Presidendil on õigus seadus välja kuulutamata jätta e vetoõigus. Kui kehtetuks tunnistatud sedaus riigikogu poolt uuesti vastu võetakse, saab president pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus PS vastuolevaks . Kui kohus vastuolu ei tuvasta, peab president seaduse välja kuulutama. Misk president seaduse väljakuulutamisest keelduda või: a. Presiendil on formaalne kontrolliõigus b. President saab kontrollida seaduse sisulist vastavust põhiseadusele c. Saab takistada seaduse jõustumist poliitilistel põhjustel.(riigikogul õigus seadus muutmata kujul vastu
annaabi.ee 
